teisipäev, september 19, 2006

Mängupohmakas...

Viimased korrad on läinud mängud nii öösse, et organism karjub appi. Nii tutvun minagi kurikuulsa termini 'mängupohmakas' mõjudega. Ja samas loodan, et õhtuks piisavalt vormis olen, et edasi mängida. Mängusõltlane, mis muud... Reedest tuleb nagunii jälle paus sisse. Siis ootab Põlvasse minek, et laupäeval Marati pulma minna. Eelmine laupäev ostsime Eliasele isegi ülikonna selleks puhuks.

Pulmaminekuga on seotud väga vastandlikud tunded. Ühest küljest näeb Marati pere nii harva. Kuigi nemad elavad Põlvas ja Tommi seal sündis, on üksteise pisipojad siiani üle vaatamata, kusjuures nende oma on juba kolmekuune ja meie omal saabub see vanus täpselt Marati pulmapäeval. Teisest küljest... Aga siis ei saa mängida! Tekib jälle auk! Jään jälle maha! Appi-appi-appi.... Kas ma olen juba maininud, et olen mängusõltlane? :P

2 Comments:

Anonymous Anonüümne said...

Tere tulemast selle hullu kamba tavaellu:D
Mul jääb aiamaa kaevamata ja sada muud asja tegemata, sest mõtted on Brechlenis ja enne ilmselt ei idane miski kui see dzinnivärk ühele poole saab.

1:37 PM  
Blogger Altair said...

:D Nojah, teil hetkel rohkem sebimist seal ka. Heidi praegune suurim mure on teada saada, ega viltkübara söömine vaesele Jimmy Baltomile jäävaid tervisekahjusid ei tekitanud... :P Noh ja nõo kalli mehe tervenemine ka loomulikult. Eks hommikul ole näha, kuidas Sarienne'i privaatne raviseanss mõjus :D

4:33 PM  

Postita kommentaar

<< Home