Raport lahingutandrilt

Ruutude mäng hakkab poole peale jõudma. Sihiks on seatud elamise korda saamine hiljemalt Eliase sünnipäevaks. Kas sellest tähajast kinni pidamine õnnestub, selgub järgmiseks laupäevaks (kas Lellu on tõesti juba nii suur?!) Teisipäeval käidi veeti nett sisse, nii et töö ja mängimine on nüüd jälle võimalikud. Telefon tuleks osta. Kui lauatelefoni number olemas on, siis võiks seda ju aparaadi ka ühendada, eksole? Tegelikult vaja oleks veel nii mõndagi. Alates sellest et köögipõranda ka korda saaks. Ja tuleb välja mõelda mida mõningate siin olnud asjadega peale hakata. Toad hakkavad juba tasapisi normaliseeruma, köök näeb ikka veel välja nagu lahingutander. See jääb hetkel viimaseks kohaks mida korda seadma hakkame - eelkõige sellepärast, et seal igasugune remondikola veel ees on ja sest köögipõrand veel tegemist vajab.

Poiste tuba vajab kardinapuud. Või kardinapuid? Huvitav kas nurgaga kardinapuid müüakse? Ma mõtlen mitte dušikardina jaoks vaid tuppa... Ohjah... Peab lausa mõtlema mis järjekorras asju muretsema saab hakata. Suurimaks murelapseks on sealjuures köök (Ando tahab köögimööbli ise ehitada :D). Ma lausa kardan mis siin edasi saama hakkab :D

Vabandus

Kallis Shadow,

MSN mängib lolli

Sorry

Altair

Tommi on haige

Kella poole viie ajal öösel oli äratus jonnitujus Tommi poolt. Kraadiklaas kinnitas kahtlusi - 39,15 kraadi palavikku. Lisaks nina nohust nii kinni, et poiss ei saanud eriti hingata nina kaudu. Seni, kuni mina seda viga ninapumba abil parandada üritasin, hoolitses Tommi hääleproovi tehes selle eest, et uudistajaid ja lisaravijaid juurde koguneks. Vanaema tegi siis pisikesele patsiendile viinasokid jalga. Ausõna, ma ei teadnud, et need sellise imerohuna toimivad. Vaevalt sai need jalga tõmmatud, kui jonnipunn uuesti magama kustus. Hommikuks oli palavik langenud 37 kraadini. Igaks juhuks käisime haiglas näitamas. Poissi kuulati, teatati et kopsud korras ja tunti huvi, kas perearstiga oleme rääkinud (ei, perearst on Tartus aga me oleme nädala algusest Valgas külas olnud) ja kas ma apteegist olen küsinud köha/nohu jaoks poisile midagi (nalja teeb? kui ma aastasele Eliasele apteegist küsisin, siis öeldi, et nii väikeste jaoks käsimüügis ei ole ja ta loodab, et pooleaastasele leidub? optimist, ausõna...). Lõpuks teatas valvearst et konsulteerib lastearstiga ja tuli tagasi antibiootikumide retseptiga ning luges sõnad peale, et kui paari päevaga palavikust lahti ei saa, siis tuleb tagasi minna ja võetakse sisse.

Kohe näha, et mitte midagi tõsist, eksole?

Hääd uut!

Hilinenud uusaastasoovid siis kõigile. Sedakorda Valgamaalt. Ma nimelt see nädal olen poistega oma vanemate juures. Kuid tänu Jõuluvana lahkusele täiesti kättesaadaval. Minu jaoks oli sel aastal lausa sülearvuts kingikotti poetatud nimelt. JEEEEE!

Põlvas kahjuks netti ei pääsenud (jõul ja aastavahetus sai seal veedetud), kuid siin on õnneks kodune nett wifiks jaotatud ja täiesti saadaval.

Aa... ja midagi armast ka. Seekordne tsitaat pärineb Mayhemi nooremalt poisilt, Erki-Erikult.
"Minu emme on tubli. Ta sööb õuna. Ja pirni. Ja kapsast... Ja suppi... Ja kõike sööb!"