Mida teha, kui mehel puudub igasugune tunnetus et tal pere on?

Ehk siis mees võib suvalisel hetkel uksest välja astuda ja öelda, et ma nüüd lähen sinna või tänna, sest lapsed nagunii vaadatud. Mina endale sellst lõbu lubada ei saa. Eriti kuna töö ka kodus ja jälle tähtaeg selline et mine või lolliks. Tööd ei saa teha, sest pidevalt kaks last kodus vaadata (kõigepealt oli Lellu haige, siis ei sõitnud auto), kogu aeg tuleb jälgida, et endale või üksteisele viga ei tehtaks...

Minu mõõt sai täis eile, kui kõigepealt kaks sammu eemal sõbrale helistati ja kokku lepiti, et talle külla minnakse ja siis mulle rõõmsalt teatati, et minnakse venda koju saatma. Pooleks ööks loomulikult. Ja siis sama süüdimatult teatati, et nad said sõbraga poe juures kokku, uskumatu kokkusattumus, eksole? Katsu siis töövõlga vähendada... Igatahes võtsin lõpuks kätte ja komandeerisin end Tommiga vanemate juurde. Elias jääb issiga koju. Ehk saab mees ka lõpuks selgeks mida teiste pereliikmete olemasoluga arvestamine tähendab, kui ta lapsega üksi kodus on.