Veel Eliase pärleid

Vanaema saatis Eliasele Tartusse tulnud tädiga meloni. Melon saab suurde kaussi lahti lõigatud, Elias sööb aga suurema abita praktiliselt terve meloni korraga ära. Istub siis mõtlikult tühja melonikausi taga, veab näpuga kausi põhja kogunenud mahlas ringe ning teatab mõtliku, veidi nukra häälega: "Vanaema peab uue ostma..."

***

Lasteaias on tehtud isadepäevaks kaardid. Koju jõudes autost väljudes nõuab Elias kaarti endale, sest see olevat tema oma.
Mina: "Ma arvasin, et see on issi oma."
Elias: "Ma arvan, see on minu oma!"

***

Elias vaatab vanavanemaid külla oodates Muumioru Lugusid. Tegelast nimega Koduvana nähes rõõmustab poiss: "Koduvanaisa!"

***

Teatavasti ütleb Elias oma teiseks nimeks Lauri asemel Rauli. Vanaema üritab last õiget algust ütlema meelitada: "Ütle - la-la-la"
"Lala, Po ja Dinky-Winky ka!" seletab Elias vastu.
...
Veidi hiljem, kui vanaema üritab last uuesti õigesti ütlema saada, seekord La-la-lauri öelda paludes, vastab Elias juba tuttavalt "La-la-rauli".
...
Üleüldse tundub tal oma nimest kindel ettekujutus olevat sest iga kord, kui kasvõi kogemata Lauri ütlema hakkab, parandab ta selle juba poole pealt Rauliks ("Laur...Rauli!")

***

Elias tuleb kööki ja teatab: "Ma arvan, sa võiksid mulle leiba anda."


Ohjah, tänaseks kõik