Metsalahing

Stseen eilsest Brechleni mängust...

Vana jändriku tamme otsa ehitatud onn näeb selle loojate vanust arvesse võttes lausa uhke välja. Puutüvele on kinnitatud kandilistest puulaudadest ronimisabid, onnist viib eemale kõrgema oksa külge kinnitatud köis, mille teine ots on kinnitatud kaugemal asuva puu külge.

On ilus, päikesepaisteline päev. Puulehed sahisevad tuules, kusagilt on kuulda kraapimist. Näha ei ole esialgu kedagi. Ülevalt onnist on kuulda nagistamist ja siis kallab üks heledapäine poisiklutt ülevalt terve pangetäie käbisid sinna, kust enne kraapimist kostus. Kõlab hele karjatus: "Aaaaiaiaiiiii!" ning tamme alt põgeneb ummisjalu tumedajuukseline poisike, saadetuna onnist tulevast käbirahest. Ka onni poole loobitakse käbisid ja tammetõrusid.

Kusagilt kõlab metslaseulg ning kuus poisikest tuleb tormijooksuga puu otsa ronima. Ülevalt kallatakse ronijatele pähe kõike, mis kätte satub. Järsku kostub ülevalt teade: "Käbid on otsas!" Ning ei lähe kaua kuni ründajad on üles roninud ja kaitsjad onni hülgavad, põgenedes end tagurpidi-Y-kujuliste oksade abil mööda eemal asuva puuni viivat köit libistades. Kõige viimasena lahkub onnist sama poisiklutt, kes enne puu kraapijale käbisid kaela kallas. "Kapten lahkub aluselt viimasena.. uuuuuuu!!!" hüüab ta ning lükkab end köiel libisema, kuid suudab end köiel libisemas hoida vaid loetud meetreid, siis aga potsatab ta alla ja tõstab valukisa. See mõjub stardipauguna mõlemale poistekambale. Murtud käeluuga haavatut maha jättes põgenevad nüüd juba nii endised kaitsjad kui ka onni vallutajad, haavatud poisike istub aga murtud kätt hoides paigal kuni sündmuspaigale jõuab kuus kohalikku ratsaväelast, kes õnnetult kukkunud sõdalase koju eskordivad...