esmaspäev, oktoober 16, 2006

Kiefer Rosswald


Tutvumine selle uurijaga kujunes... huvitavaks. Johann juhatas Heidi erasadamasse, et Alfrediga toimuva kohta uurida, väravast teatati, et sadamat suletakse ja infot saab härra Rosswaldilt. Ei midagi tema positsiooni kohta ega midagi. Ja peale oma tuleku põhjuse nimetamist juhatati veel sadamakapteni kabinetti...
Igati huvitav tegelane, kes eijäta kasutamata võimalust kedagi oma käpa alla saada. Kieferile antud lubadusest pääsemine oli Heidi jaoks Alfrediga kihluse katkestamise juures ainus hea omadus. Nojah, aga logi räägib enese eest...

Kiefer: "Heidi Klum, kui ma ei eksi?" suudleb ta su kätt (või vähemalt teeb taolise zhesti, et tahaks) "Lubage mul ennast tutvustada, mina olen Kiefer Rosswald."
Heidi: Ulatan käe
Heidi: "Te ei eksi. Mu nimi on Heidi Klum. Alfred on mu kihlatu. Ja ma ei lahku siit enne kui ma ei tea, kus ta on."
Kiefer: "Kihlatu?" kergitab ta kulme. "Sel juhul tuleb mul teid informeerida sellest, et teie kihlatu on parasjagu kuuma supi sees."
Kiefer: ta vaatab hindavalt su reaktsiooni
Heidi: "Kuuma supi sees - ka nii võib seda nimetada, jah. Tema vend ütles, et ta on arreteeritud. Mina tahan teada, miks. Ja seda, kus ta asub."
Kiefer: "Ta arreteeriti minu käsul. Asub ta hetkel aga kindlusvanglas."
Heidi: "Teie käsul?!"
Kiefer: "Jah. Ma ei kavatsegi seda teie eest varjata."
Heidi: "Kuigi ta töötab Teie heaks?! Ja kuidas saab keegi täita pimesi inimese käsku, kelle sadamat läbi otsitakse?!"
Kiefer: "Ah, te peate mind sadamakapteniks. Ei, ma olen mõrvauurija. Sadamakapten ise on aga jäljetult kadunud."
...
Heidi: "Oleneb millest? Ma tulin Saarmenist siia selleks, et teda näha. Ta ei ole kirjutanud ja ma tahan teada miks. Minu soovil teda näha ei ole midagi tegemist Teie uurimisega."
Kiefer: "Sest ma ei tahaks teid lasta kokku inimesega, kes on kaasa löönud kuue inimese külmaverelises mõrvas."
Heidi: "Kui ma räägiksin temaga valvuri juuresolekul?"
Heidi: "Palun Teid..."
Kiefer: Ta kaalub asja..
Heidi: "Või siis läbi trellide... Palun, ma tahan teda kõigest näha!"
Kiefer: läheb vaatab vaikides merele
Heidi: "Olete Te abielus?"
Kiefer: "Jah."
Heidi: "Mõelge siis ise mida peaks tundma Teie naine kui Te mitmeks nädalaks jäljetult kaoksite ja ta Teid otsima tulles kuuleks, et Te olete vangis! Kas tema ei vääriks võimalust Teid kasvõi korraks näha, veendumaks, et Teiega on kõik korras?"
Kiefer: Ohkab.
Kiefer: "Kui väga ma ka teid aidata ei tahaks, siis pean ma siiski jääma mõistlikkuse piiridesse."
Heidi: "Kuid miks, mu härra?"
Kiefer: "Üks võimalus tegelikult oleks," ütleb ta pärast pikka pausi
Heidi: Vaatan lootusrikkalt silma
Kiefer: "Priviligeeritud ligipääs on üksnes mu töötajatel."
Heidi: "Ma peaksin asuma Teie teenistusse?"
Heidi: hääl kõlas üllatunult
Kiefer: "KUI teil õnnestuks välja uurida, mida nad varjavad... Ning te mulle sellest ette kannaksite.. Oleksin ma võimeline vaatama teie kihlatu tegudele läbi sõrmede."
Heidi: "Mis siis, kui nad mulle ei räägi?"
Heidi: "Pealegi - ma ei oska relva kasutada - mis kasu oleks Teil sellisest alluvast?"
Kiefer: "Teie jutust jääb küll mulje, et kõige tähtsam relv paistab teil üsna terav olema..." koputab ta oma meelekohale
Heidi: naeratan
Kiefer: "Eks selle kasutusoskus ka tuleb, kui hädasti tarvis on..."
Heidi: "Kui ma seda teen - kui ma üritan Alfredilt välja uurida mida tema ja ta kaastöötajad teavad - kas Te lubaksite mulle midagi?"
Kiefer: "Ja mis see oleks?"
Heidi: "Minu pere ei tohi teada, et ma olen asunud Teie teenistusse tööle. Mu isa ei lubaks seda."
Kiefer: Kiefer naeratab: "Meie kokkulepe jääbki suusõnaliseks. Ma ei saaks ju kirja panna, et üht kurjategijat paremini kohtlema nõus olen, kui teisi..."
Heidi: "Kuidas ma siis tean, et ma Teid usaldada võin?"
Heidi: "Pealegi võib see aega võtta - ma ei saa ju marssida vanglasse sisse ja nõuda et ta räägiks mis ta inimeste kadumistest teab! Ma ei tohiks aimatagi et ta midagi teada võib!"
Kiefer: "Loomulikult võtab see aega... kuid mis usaldusse puutub, siis..."
Kiefer: "Omade eest hoolitsen ma alati... Kui aga te peaksite mind petta üritama... siis oskan ma väga valusalt varbale astuda," viitab ta Sadamas toimuvale

***

Lana: "Ja mul pole midagi ka selle vastu, kui emand Heidi tuleb ja aitab seda hapukoort kasutada."
Khalid:"Ma olen näinud küll põletushaavu aga enamasti pole mina näinud kuidas nendega tegeletakse nii ,et aidata ei saa"
Heidi: Heidi läheb väga valgeks näost selle peale
Lana: "Natuke esmaabi osata kulub naisterahvale ära," ütleb Lana
Lana: natuke muigega
Lana: "Ja pole hullu, meil kah esimeses tunnis pool rühma minestas."
Heidi: Vägagi kohkunud näoga Heidi oskab selle peale ainult noogutada
Lana: teine lause pidi kõlama lohutavalt
Kiefer:"Justjust," ütleb Rosswald, "mõelda kui mees kallab endale kuuma vett ... umm ... kuhugi.. siis peab ikka naisel treenitud käsi olema, et päästa mis päästa annab."
Kiefer: viimane niiviisi muiates
...
DM: liigute siis sammus Alfredi maja poole
Kiefer: Kiefer annab märku, et saatja tahapoole hoiaks, ning siis nõuab sult ettekannet
Heidi: "Olete Te kindel et Teie jalg nii pikalt kannatab?" küsib Heidi. "Ma pole vahepeal üksi linna pääsenud et Teiega rääkima tulla ju"
Kiefer: "Siis parem ära viivita."
Heidi: Sinatamise peale tõmbab kulmu kortsu aga noh, mis teha. "Ma kujutan ette, et khinaside laagriga toimunust on Lana Teile rääkinud? Ta viis mu kaasa sinna paari päeva eest."
Heidi: "Inimeste kadumise suhtes räägiti kellestki noormehest kes peletiseks muutuvat, nooremseersant Sidhem oli teda näinud. Rohkem ei ole mulle kadumistest räägitud."
Heidi: // oeh, oleks laagrimängudest ka midagi meeles...
Heidi: // mingil jutuajamisel sai kõrval seistud ja Kieferi jaoks kõrvu kikitatud aga see on pmst logist puudu sest laagrimänge ei mäleta nii täpselt siis kui selles mõõgast ja Bonardist juttu oli
DM: kes seal mida rääkisid?
DM: st kes oli vestluses, äkki annab sealt midagi tuletada
Heidi: Lana, Alfred ja Khalid. Alfredi maja ees siis kui Alfred Khalidi välja viskas ja Heidi pärast esimesse maagiatundi läks sest Alfre armuksele poole tõk-tõk-tõkkis. Juttu oli sellest mõõgast mille Alfred ära kaotas. Ja khinaside laagris räägiti seda, et Bonard oli ellu äratatud ja tahaks teada mismoodi,saaks Ali ka tagasi.
Heidi: Sellest majaesisest jutust ma mäletan ise ainult mõõka sest see jutt jäi ajaliselt väga öösse ja ma ise ei suutnud seda sama aktiivselt jälgida kui Heidi mängisiseselt oleks suutnud
Heidi: Sellest oli kavas järgmine hommik Kieferile rääkima minna aga siis Wilhelm ei lasnud üksi linna ja pidi poodidesse minema
Kiefer: aga midagi peale selle?
Heidi: mida veel mäletaks või mida veel Kieferile rääkida hetkel?
Kiefer: Kieferit huvitab see mõõk täpsemalt
Kiefer: päritolu, väljanägemine, miks seda taga aeti?
Heidi: Väljanägemist ei tea sest Alfredil ei olnud seda selleks ajaks enam ju. Tundus väga tähtis olevat sest Khalid oli maruvihane et see kaduma läks.
Kiefer: "Veel midagi?"
Heidi: //pmst see mõõk mille nad eelmise Areeni-lahingu ajal ära tõid (siis kui ma Shahdi enda kätte sain vahelduseks )
Kiefer: avastad, et Kiefer kratsib oma põske verele
Kiefer: tal on palju neid piskesi auke näos nagu puumadelgi olid, aint et puumad olid lõhki ka kistud
Heidi: "Üldiselt tundub et Alfred üritab mulle võimalikult vähe rääkida, enamus mis ma kuulnud olen pärineb nooremseersant Sidhemi käest. Muuseas, Te võiks üritada ravi saamiseni nägu igaks juhuks mitte rohkem edasi kratsida."
Kiefer: "Mida?"
Kiefer: siis vaatab üllatusega oma verel sõrmi.
Heidi: "Ma ei tea küll täpselt mis Teiega juhtus, kuid igaks juhuks oleks targem hoida mõlemad käed kindlalt ratsmete küljes kuni Te jõuate kusagile, kus Te ravi saaks." Hääl on murelik
Kiefer: ta pigistabki käe ratstmete ümber
Heidi: "Kas Te võite muidu öelda, mis Alfredi praegu ees ootab? Mu isa, parun Klum jõudis eile Brechlenisse ja korraldab meie pulmi selleks laupäevaks..."
Kiefer: "Kui mina niiviisi sügelen, siis ilmselt ka tema..." jõuate maja ette
Heidi: "Te teate, et ma ei mõelnud sügelemist," lausub Heidi tõsiselt
Kiefer: "Alfred on küllaltki raskesti haavatud. Ma usun, et tema tervis on teile tähtsam kui pulmad?"
Heidi: "Seda kindlasti. Kuid ma mõtlesin vangistust ja Saarmeni"
Kiefer: "Saarmenile ma oma vange välja ei anna."
Heidi: "Kuid räägitakse, et nad arreteeriti Saarmeni käsul?"
Kiefer: "Õige, kuid neil polnud õigust siin arreteermist toime panna.. Küll aga neid rünnati ja mõned neist said haavata -- linnavalvuri ründajat võib igaüks arreteerida, hoolimata piirkonnast."
Heidi: "Ja kes ründas esimesena?"
Kiefer: "See ongi põhjus miks ma neid välja ei anna.. Korravalve väidab, et Alfred ja Lana, kuid ma tahaks enne ise täpsemalt teada."
Heidi: Heidi naeratab. "Millegipärast usaldaks ma Alfredi pigem Teie kui oma kodulinna korravalve hoolde. Mitte et mulle meeldiks et ta arreteeritud on."
Heidi: "Kuid kui uskuda nooremseersant Sidhemi, on Areen seotud Bonardiga ja seetõttu ka Saarmeniga, nii et ma ei usu, et temasse ja ta sõpradesse mu kodulinnas eriti erapooletult suhtutaks."
Kiefer: "Seda minagi."
Kiefer: "Samas pole te tänu pidevatele jamadele ilmselt eriti urgitseda saanud. See võimalus avaneb teil aga ehk laatsaretis. Üritage vahepeal natuke magada."
Heidi: "Tänan Teid. Kas laatsaret asub Kindlusvanglas?"
Kiefer: "Jah."
Heidi: "Väike uinak kuluks tõenäoliselt ka Teile ära," lausub Heidi hobuse seljast alla ronides. "Aga alles peale esmase ravi saamist. Mille suhtes ma Teid pikemalt kinni ei sooviks pidada, nooremseersant Sidhem võtab mul tõenäoliselt pea maha kui Teie jalaga midagi selle viivituse pärast juhtuma peaks."
Kiefer: "Arvata on."
Heidi: Naeratab Rosswaldile märkimaks, et see oli naljana mõeldud
Kiefer: Rosswald paistis küll üsna tõsine :
Heidi: See pühib Heidi näolt naeratuse ja ta uurib tõsisel häälel "Te ei mõelnud seda tõsiselt, ega ju?"
Kiefer: "Ee... Aga loomulikut mitte."
Kiefer: Vaatas alguses natuke kahtlustavale selle "eee" ajal ja viimase ütles naeratadades

***

Parun: "Vabandame sellise sissetungimise pärast, härra Rosswald," ütleb isa, "mina olen parun Christian Klum ja ma tulin ütlema, et Heidi ei saa täna laatsaretis oma lubatud kohustusi täita."
Kiefer: Rosswald vaatab isa ja siis sinu otsa: "Kas midagi... juhtus?"
Kiefer: pilk peatub pikemalt sinu vennal.
Heidi: Heidi noogutab. "Me katkestasime Alfred Steinfardiga kihluse ja et pulmad pidid toimuma juba ülehomme, siis on üsna kiire kõigi ettevalmistuste peatamise ja külaliste teavitamisega..."
Kiefer: "Jaaah..." venitab Rosswald, "aga miks te seda lihtsalt valveõele ei võinud öelda?"
Heidi: "Sest ma leidsin, et minu lahkumise põhjus on midagi, mida Te peaksite teadma. Ma loodan, et Te mõistate, et selle sündmusega kaotab meie kokkulepe mõtte?"
Parun: "Kokkulepe?" küsib isa
Heidi: Heidi vaatab üsna tungival pilgul Rosswaldile otsa. Isa ignoreerib
Kiefer: "Ma saan aru, et te võtate oma lubadusi väga tõsiselt, aga tõepoolest... Nii tühise asja pärast poleks pidanud küll minu poole pöörduma."
Heidi: "Kui Te nii arvate, siis on see mulle suureks kergenduseks."
Kiefer: "Aga palun."