Éa

Laupäeval sai siis lõpuks Éa mängule üldstart tehtud. Uskumatu, elan veel. :D

Ei, tegelikult ei olnud pooltki nii hull see asi kui ma kartsin. Ma ei tea isegi, millest üleeile õhtul selline paanika tekkis. Mõningal määral 'harjutusmängu' sai ju kõigi tegelastega eelnevalt soolodes tehtud. Kuid terve pundi korraga ette võtmine suutis ikkagi tunded möllama panna. Viimased nädalad ei jõudnud kokkulepitud mängupäeva kuidagi ära oodata ja siis viimane õhtu tabad end mõttelt et annaks kõik selle eest, et homne päev kätte ei jõuaks... Ja siis jõuab see kätte ja sa avastad, et tegelikult ei olegi see maailma lõpp.

Kaardid on segatud ja kätte jagatud, edasine on juba mängijate endi teha. Loodame parimat. Ja seda, et mängijad mulle võimalikku ebakindlust väga pahaks ei pane, viimasest mängujuhtimisest on möödunud nii palju aega, et kõik kohad krigisevad roostest. Noh, soolod välja arvata, need aitasid ehk veidike õlitada, kuid on veel pikk maa käia kuni ma endaga ise rahule jääma hakkan.

Ettenägematuid asju on selle mänguga nagunii juba rohkem kui küllalt olnud. Hoolimata sellest, et koos on mängitud täpselt üks kord. Alustuseks lisandus mängijaid, kelle osalemine mänguidee arengujärgus üldse planeeritud ei olnud. See siis positiivse külje pealt. Edasi - üks lisandunud mängijatest loobus peale tegelase valmissaamist. Tema asemele sai lubatud teine mängija, kelle tegelane jõudis juba soolo ajal surma joosta. Langetagem siinkohal pea tumehaldjatar Drerra mälestuseks. Ta oli tõesti tore... Alles laupäeval andis siis oma loobumisest teada üks mängu põhjustest, põhjenduseks liiga palju muid kohustusi. Kahju tegelikult. Tal on üsna vähe mänguvõimalust aga ta on hea mängija.

Mis tunne on peale seltskonnas kohtumist mängijatel? Vot enamuse puhul ma seda veel ei tea. Välja arvatud seda, et vaene Meka tunneb end üsnagi nagu vannis ujuma õpetatud lapsuke, kes ookeanis üle laevaparda on visatud ja kellele on antud käsk ujuda. Loodetavasti ei saanud ta liialt ära ehmatatud.

Nüüd tuleb veel järgmine mängukord kokku leppida, kuid seda hiljem. Praegu taob uni kaikaga pähe ja üritab voodi poole vedada. Ise veel tänitab, et misasja mina nii vara üles ronisin, kas ma ei tea, et praegu veel magamise aeg...