Parimad mänguasjad

... on alati need, mis ise avastatakse. Seda tõestas juba Elias, kes väiksemana eelistas kõigile poemänguasjadele kaste ja plastikpudeleid. Mida rohkem, seda uhkem ning võimalikult erinevas suuruses, et huvitavam oleks, palun väga... Täna siis otsustas Tommi vanema venna jalajälgedes rändama hakata ning leidis endale uue lemmikmänguasja. Selleks osutus mähkimislaual olnud väike ülikooli apteegi kilekott. Kuidagi jäi see pisipoisile hommikuste toimingute käigus käe ette ning kott omastati ülikiiresti ära. Sellega möllati siis vahelduvaeduga terve päev. Issi oli isegi nii kena, et võttis kotist välja Tommi seal enne hoiul olnud sokid. Ja terve päev oli ülipõnevalt sisustatud. Ja kuidas see saakski teisiti olla - krõbisev, käepärane ja sobib suuga ka kokku! Milline poemänguasi sellega võistelda suudaks?!

Johann

Nagu öeldud, kuulub Heidi kallis endine tulevane mehevend minu absoluutsete lemmikute hulka Brechlenis. Miks? Sest hoolimata sellest, et ta oma tänu oma mölapidamatusele on Heidile üsna palju südamevalu põhjustada jõudnud, on minu kui mängija jaoks temaga lävimine tavaliselt lõbus.

Mõningad tagasivaated Johanni lobisemisharjumusele ka (vajadusel kärbitult):


Heidi: "Mu nõbu ütles et neid kutsutakse sellepärast Sigadeks et nad sigadusi tegevat. Kirjeldas veel ühte pealaest jalatallani tätoveeritud neiut kes samasse gruppi pidi kuuluma."
DM: vahetatake pilke..
Heidi: vaatan ikka veel paluvalt otsa et saada kinnitust Alfredi mitteosalemisele
DM:"Noo, oma Vahvate Meestega on ta ju ringi käinud küll..." ütleb Johann ja saab isa mürgise pilgu osaliseks

***

Heidi: Mõtlen natuke... "Ta kirjutas, et tal üks khinasist sõber tekkinud on. See tundub nende rahva kätetööna. Äkki selle sõbra oma?"
Johann: "Võibolla..."
Johann: ja siis sositab sulle "Heidi... Ma ei tea kuidas seda nüüd öelda, aga..."
Johann: kõhkleb
Heidi: Vaatan otsa "Kui juba alustasid, siis räägi lõpuni"
Johann: "Mu isa lööb mu maha, kui teada saab, et see info levib..."
Heidi: "Kas midagi on juhtunud?"
Johann: "Alfred..."
Heidi: "Alfred...?"
Johann: "...arreteeriti täna hommikul..."
Heidi: "MIDA?!!!"
Johann: "Eieieiei, sa ei kuulnud seda minult.."
Heidi: "Alfred... See ei saa tõsi olla! See ei tohi tõsi olla!!"
Johann: "Eee.. Lähme sadamasse. Sealt kuuled. Just. Nii teemegi."
Heidi: muutun kahvatuks, ilm hakkab keerlema, silme eest läheb mustaks... ja minestan - seekord päriselt
Johann: ärkad tugeva nuusksoolalõhna peale..
Heidi: Vaatan ringi
Johann: sa oled suures voodis, ja Johann hoiab sul seda topsi nina all
Heidi: Alfredi korteris ikka?
Johann: jah
Johann: tundub, et magamistoas
Heidi: "Johann?"
Johann: "Alenecht, võtaks, miks kõik naised siin korteris ära minestavad..."
Heidi: "Kõik naised? Kes on KÕIK naised?!"
Johann: "Noh, ema minestas ka..."
Heidi: "Johann, palun... Vii mind siit ära..."
Heidi: suht jõuetult öeldud
Johann: "Kuhu ma sind viin?"
Heidi: "Sadamasse? Sa ütlesid et sealt saaks ehk teateid.."
Johann: "Sa ei taha oma teenijanna juuresolekul eriti rääkida ega ju?"
Heidi: "Isa käskis tal mind mitte silmist lasta - olen kindel et talt nõutakse ka täpset aruandmist kõige kohta mida ma teen või kellega ja millest räägin!"
Heidi: "Kas sulle siis meeldiks rääkida vabalt spiooni ees?"
Johann: "Siis ma ütlen parem kohe miks ema minestas, enne kui ta seda kellegi teise käest kuuleb...."
Heidi: "Kes? mina? või Elise?"
Heidi: "Või hoopis isa? "
Johann: "Vahet pole.. kuid fakt on see, et Alfredil oli magamistoas alasti khinasiplika, kuid see oli kõik eksitus ja ei ole üldse nii nagu see kõlab!"

***

Johann: vaatab ringi ja siis tormab teie juurde
Heidi: Heidi tundub üsna rõõmus teda nähes
Johann: Igatahes tuleb ta üles ja keksib laua juures ühelt jalalt teisele: "Ma leidsin, ma leidsin!"
Gregor: "Mille?" küsib Gregor
Johann: "Kelle!" parandab Johann tähtsalt sõrme tõstes
Johann: "Noh, arvake nüüd.."
Johann: jube elevil
Heidi: "Hmm... Ei oska arvata..."
Gregor: "Kes oli kadunud?"
Heidi: "Ega ometi JÄLLE Alfred?" uurib Heidi :P
Johann: "Äkäää.."
Johann: "Teda roomab alati koju... pole mõtet otsida."

***

Heidi: Heidi uurib, kuidas Johann selle peale tuli, et sinna tulla
Johann: Too kuulis eile pealt kuidas Wilhelm Alfredile oli öelnud, kus Heidi peatub
Johann: "Õhtul siis.. mitte kui ta maagide gildis laiskles."
Heidi: "Wilhelm või Alfred?" ei saanud Heidi aru
Johann: "Alfred ju jamas selle linnapea tütrega rannas.."
Johann: "Ja nad lõpetasid maagide gildis ravil."

***

Heidi: "Kus siis Khalid asub?"
Johann: "Ma näitan teed--"
Heidi: "Ja räägi palun mida täpselt sa teada tahad sealt"
Johann: lähete põhjaväravast välja ja Johann juhatab sind siis ühe eramaja juurde, mis jääb umbes Mereanni ja Lihtsalt Maria vahele
Heidi: mida ta räägib teel siis? Heidi tahab võimalikult põhjalikult teada mida Johann Heidi kohaleviimisest loodab
Johann: "Ma tahan teada millal me saame õpinguid jätkata.. Põhiliselt. Ja kui ta seal on, siis äkki saab seal ka õppida. Ja siis ma tahan tema põgenemislugusid kuulda."

***

Härra von Baeri kirjeldus kõnealuse noormehe kohta:
Von Baer: "Aa... Noorhärra ´Kuule, ma tahan Kaliidi näha.´."

***

Heidi: "Aga äkki oleks Alfred nõus sind õpetama?" pakub Heidi
Johann: "Mina ei taha nõiaks!!"
Heidi: "Kelleks sa siis saada tahad?" uurib Heidi
Johann: "Alfredi loitsud teevad ju kõigile viga.."
Heidi: "Miks sa nii arvad? Ma arvasin, et ta tegi viga ainult sellele valvurile, kes talle viga teha üritas..."
Johann: "No sellest kollist räägitakse ju ka... et ta sellele tuld viskas."
Heidi: "Tänu sellele ei saa koll enam ringi liikuda ja inimesi tappa"
Johann: "Aga kui kolli ei ole? Mis ma siis sellega peale hakkan?"
Heidi: "Aga mida sa Khalidi maagiaga peale hakkaks?"
Johann: "Ta oskab ju lennata ka."
Johann: "Ja.. ja.... no ma ei taha et ma peaks kedagi väänata oskama."
Heidi: "Vaata... Maagia on tõsine asi ja raske õppida. Kui sa ühe tee valid, siis sellega sulged sa igaveseks enda tee teistsuguse maagia juurde. Sellepärast... kui sa kindlasti maagiat õppida soovid, pead sa väga hästi järele mõtlema selle üle, millist maagiat sa õppida tahad. Ja erinevad maagiad võivad pakkuda erinevaid lahendusi samale ülesandele. Khalidi maagia ei ole kindlasti ainus, mis võimaldab lendamist, nagu ei ole ka Alfredi maagia kindlasti ainus, mis võimaldab väänamist..."
Johann: "No aga ma ei taha seda, mida tema teeb."
Johann: "Nõia õpilane... Tänan ei."

Kalev Toomas käis arstil

Lihtsalt igakuine kohustuslik kava nagu see meil on. Alustuseks meeldis seal Tommile väga. Mida muud olekski oodata olnud? Kolm tädi ja kõik temale eputamiseks! Seda olukorda kasutati maksimaalselt ära. Näidati, kui tugevalt suudab jalgade liikuvust kontrollivale astitädile vastu töötada, jalgu tugevalt paigal hoides. Sama tehti siis, kui arstitädi üritas põlvest reflekse kontrollida. Teise arstitädi näpp võeti kätte tugevasse haardesse ning keelduti lahti laskmast ning kogu tegevus oli saadetud kõige säravamast laiast naeratusest.

Kui Tommi kuulamiseks kõhule keerati avastas ta, et see oli just õige aeg arstitädidele oma uusimat oskust - kõhult selili pööramist - demonstreerida. Ja seda kaks korda järjest. Mähkimisaluse kõrgenevad ääred ei lasknud küll pööret täies mahus sooritada, kuid eest ära ja küljele sai ometigi ning seda juba kõlava naeru saatel. Tädid aga vaatasid ja kiitsid. Ja leidsid,e t hästi armas poiss on. Loomulikult on! Kui Elias väike oli, arutasime me kord emaga, millest see tuleb, et mõningaid beebisid igal pool vaatama jäädakse, samas teistest aga väljagi ei tehta, kusjuures Elias kuulus esimesse kategooriasse. Tookord sai jõutud järeldusele - see, mis teeb teatud osa pisikestest lastest nii vastupandamatuks, on suured silmad. Ning Tommi ei jää selles suhtes Lellule kuidagi alla. Õudne eputis ja rõõmurull on ta nagunii.

Aga siis sai ilus elu otsa. Arstitädid pagesid ettenägelikult oma kabinettidesse, õde aga, igavene reetur nagu ta on, tilgutas mingisuguseid vastikuid roosasid tilku suhu ja siis torkas veel süstlaga ka! See ei olnud enam üldsegi tore ja oma arvamust anti ka häälekalt teada. Lühidalt aga kindlalt. Õnneks pani emme Tommi kiiresti-kiiresti riidesse ja päästis ta sealt ära, nii et salakaval õde seekord rohkem kiusata ei saanud!

Statistilisi andmeid ka:
Pikkus 59 cm
Kaal 6085 g
Peaümbermõõt 41 cm

Järgmine kord läheme 4 kuu sünnipäeval.

Elias jutuhoos

Elias istub kodus maas ja mängib, samal ajal seletades: "Maiu ei puutu peeglit! Muidu sina saad surma!"

Eilne Brechlen...

...tõi kohtumise ühe vana hea NPC-st tuttavaga, kellest ma juba nii väga puudust olin tundnud. Alfredi väikevenna Johanniga. Nooruke tuulepea, kes ei suuda mitte midagi enda teada jätta. Ja kellele viisakas suhtlemine kodust kuidagi külge ei ole jäänud. Ning kes sellest hoolimata kuulub Brechlenis minu lemmik-NPCde hulka. Temas on midagi mis ei lase tema peale pahaseks saada, ükskõik kui palju ta saladusi välja lobiseb. Võib-olla on asi selles, et ta kipub lobisema oma pere asju Heidile? Või lihtsalt tema nooruses? Kes teab, igatahes löödi Heidi üle hulga aja kindlalt ette planeeritud päev sellega ilusti peapeale.

Ando tegi sotsiaalset eksperimenti...

... teemal "Mis juhtub siis, kui ma maksan ära ainult pool netiarvest?" Tulemus: Väga tige naine. Ja eile peale tööd teist poolt esinduses maksmas käimine.

Tänasest hommikust jälle olemas :D

Brechlen

Aga eile jõudsin mina teistest ette :D Ja sain selle võrra varem (kell 1 öösel lausa! :P) magama. Mis on hea. Sest Elias on täna lasteaiast kodus (Ando on Tallinnas ja ei jõudnud hommikul viia,õhtul on tal aga inglise keel, nii et ta ei jõuaks ka järgi tõenäoliselt, hea kui kursuse ajaks Tartussegi jõuan) ning suure kiusuajamise peale kusagil kella 9-ni sain isegi vahelduva eduga magada enne lõplikku allaandmist.

Hommikul oli õudne äike. Ärkasin korraks selle peale, et äikesemürin oli nii valju nagu toimuks see täpselt kõrva ääres. Kella täpselt öelda ei oska, kuid et Ando oli siis kodus veel, pidi see jääma 6 ja 7 vahele.

Areng...

Tommi esimene pööre! :D

Mängupohmakas...

Viimased korrad on läinud mängud nii öösse, et organism karjub appi. Nii tutvun minagi kurikuulsa termini 'mängupohmakas' mõjudega. Ja samas loodan, et õhtuks piisavalt vormis olen, et edasi mängida. Mängusõltlane, mis muud... Reedest tuleb nagunii jälle paus sisse. Siis ootab Põlvasse minek, et laupäeval Marati pulma minna. Eelmine laupäev ostsime Eliasele isegi ülikonna selleks puhuks.

Pulmaminekuga on seotud väga vastandlikud tunded. Ühest küljest näeb Marati pere nii harva. Kuigi nemad elavad Põlvas ja Tommi seal sündis, on üksteise pisipojad siiani üle vaatamata, kusjuures nende oma on juba kolmekuune ja meie omal saabub see vanus täpselt Marati pulmapäeval. Teisest küljest... Aga siis ei saa mängida! Tekib jälle auk! Jään jälle maha! Appi-appi-appi.... Kas ma olen juba maininud, et olen mängusõltlane? :P

Jeeeee!

Võttis aega mis ta võttis aga Heidi jõudis lõpuks ometi teistele Brechleni mängijatele ajas järgi.

Tsiteerides üht toredat meessoost NPC-d: "Jeeeee!"

Elias ja putukas

Eliast on mingi putukas hammustanud. Vaatab siis maas olevat puru ja seletab: "See putukas hammustas mind! Ja astus varbale! Ja sõitis otsa!"

Harakat oleks vaja...

Elu läheb järjest paremaks. Alles see oli kui ärkasin ja avastasin et angiin on ligi hiilinud. Sain siis kurgu ilusti puhtaks - ja kohe on hull köha ja nohu asemel. Hääl peidab end pidevalt teetassi sisse ära - ma ei oleks arvanud, et ma kunagi seda ütlen aga ma ei jõua nii palju teed juua et häält alles hoida...

Oli selline ilus salmike selle kohta, et varesele valu, harakale haigus... No kus need harakad kõik on kui neid vaja läheb?

Oi kuidas ma armastan septembrit...

Pühapäeval on tulemas vanema noorema õe sünnipäev. Eelmine aasta jäi tema sünnipäeval käimata, sest just minekuhommikul lõi Lellul üles kõrge palaviku. Sel aastal on juba ette kokku lepitud, et Ando õde tuleb peale kooli Tartu ja siis siit sõidame sünnipäevale koos... Ja mis juhtub?

Ei-ei... Eliasega on kõik korras, ei ole vaja muretseda. Ainult et minul oli hommikul kurk väga kahtlase tundega ja vaatluskontroll kinnitas kahtlusi - mandlid mädased, angiin :( Seda siis lisaks eile randmesse löönud valule. Kas elu pole mitte imeline?

Elias ja Tommi

Elias vaatab süüa nõudvat Tommit: "Tital on paha tuju, saad sa aru?!"