Metsalahing

Stseen eilsest Brechleni mängust...

Vana jändriku tamme otsa ehitatud onn näeb selle loojate vanust arvesse võttes lausa uhke välja. Puutüvele on kinnitatud kandilistest puulaudadest ronimisabid, onnist viib eemale kõrgema oksa külge kinnitatud köis, mille teine ots on kinnitatud kaugemal asuva puu külge.

On ilus, päikesepaisteline päev. Puulehed sahisevad tuules, kusagilt on kuulda kraapimist. Näha ei ole esialgu kedagi. Ülevalt onnist on kuulda nagistamist ja siis kallab üks heledapäine poisiklutt ülevalt terve pangetäie käbisid sinna, kust enne kraapimist kostus. Kõlab hele karjatus: "Aaaaiaiaiiiii!" ning tamme alt põgeneb ummisjalu tumedajuukseline poisike, saadetuna onnist tulevast käbirahest. Ka onni poole loobitakse käbisid ja tammetõrusid.

Kusagilt kõlab metslaseulg ning kuus poisikest tuleb tormijooksuga puu otsa ronima. Ülevalt kallatakse ronijatele pähe kõike, mis kätte satub. Järsku kostub ülevalt teade: "Käbid on otsas!" Ning ei lähe kaua kuni ründajad on üles roninud ja kaitsjad onni hülgavad, põgenedes end tagurpidi-Y-kujuliste oksade abil mööda eemal asuva puuni viivat köit libistades. Kõige viimasena lahkub onnist sama poisiklutt, kes enne puu kraapijale käbisid kaela kallas. "Kapten lahkub aluselt viimasena.. uuuuuuu!!!" hüüab ta ning lükkab end köiel libisema, kuid suudab end köiel libisemas hoida vaid loetud meetreid, siis aga potsatab ta alla ja tõstab valukisa. See mõjub stardipauguna mõlemale poistekambale. Murtud käeluuga haavatut maha jättes põgenevad nüüd juba nii endised kaitsjad kui ka onni vallutajad, haavatud poisike istub aga murtud kätt hoides paigal kuni sündmuspaigale jõuab kuus kohalikku ratsaväelast, kes õnnetult kukkunud sõdalase koju eskordivad...

Ark

Täpsemad andmed nime suhtes puuduvad. Tegelikult ei tea Heidi temast suurt midagi peale selle, et ta Areenil gladiaatoriks oli (on?) ja et Sarienne peale vanemate peale pahaseks saamist ja Suurt Tindivihma tema juurde minema jooksis. Viimastel andmetel on sellel härral üsna huvitav tervislik... probleem...

(esmakohtumine - üsna vahetult peale Suurt Tindivihma)
DM: üsnagi meremeestekõrts tundub, kuigi mitte eriti suur..
Heidi: vaatan uudistavalt ringi
Roy: Sari võtab suht otse suuna mingi blondi ilu-eedi poole, kes õllekannu taga on ja Sarit nähes pisarateni naerma kukub
Heidi: Liigun Sarienne'i järel
Ark: "Mis sinuga juhtus?" irvitab tüüp
Sarienne: "Ah ole vait, Ark. Anna mulle mõned oma hilbud ja sooja vett ning seepi..."
Ark: "Okei-okei.." irvitab too edasi

***

(Sarienne'i juures mainitud Diderot-stseeni jätk)
Ark: "Teie koogelmoogel saabus," särab Ark uksel...
Ark: Klopib ja kohendab lina vaheldumisi
Ark: siis ulatab kummarusega Heidile
Ark: selline.. väga maani kummardus..
Lana: Lana naeratab ja noogutab Arkile "Noh, kuna teil siin niiti-nõela polnud, siis me olime just lahkumas..."
Heidi: Heidi lillatab
Lana: nii sügav kummardus, et koogelmoogel ei suuda seda kaasa teha?
Ark: ei, seda hoiab käega ees
Lana: ahah
Heidi: "Koogelmoogel palun daamile kes selle tellis" naeratab Heidi
Ark: "Nõela? Niiti? Hm," annab siis kogelmoogli Lanale ja tuhlab natuke riiete all, loobib kõik üle pea..
Ark: "Eip, justnagu ma arvasin.. mitte haisugi.."
Lana: Lana silmitseb mõtlikult koogelmooglit ja Sarit vaheldumisi
Lana: tundub, et ta võitleb kiusatusega
Lana: Sari vedeleb ikka veel maas või?
Sarienne: ei, ta on selle kummuli voodi peale istuma läinud
Lana: siis on ta tõenäoliselt ka Lana kiusatuses pilgu tabanud
Sarienne: "Kui sa seda teed, siis ma kallistan sind igalt poolt üle," irvitab Sarienne
Lana: Lana kiusatuse pilk liigub mõtlikult Arki poole
Heid: Heidi vaatab väga segaduses Sari poole
Sarienne: Sarienne kehitab Heidile õlgu.
Ark: "Lana.." taganeb Ark irvitades.. "Te ju ei ründaks ometi .. alasti meest koogelmoogeliga..." irvitab

***

DM: niisiis saate Kajakasse
Heidi: otsime siis laua ja tellime joogid, ma arvan?
DM: mhmh
Ark: Ark võtab suure õlle, mitte veini
Heidi: ta sätib end meie juurde istuma?
Ark: aga loomulikult
Heidi: Heidit ei sega aga mis Gregor asjast arvab?
Ark: too tellib kohe kõigile joogid ära ja näitab, et et Gregor lubas maksta.. vaatab kinnitavalt Gregori poole
Gregor: no see vaatab küll ebamugavalt, aga noogutab
Ark: "Oh, ja siis üks alusetäis ahjukartuleid ka lambalihaga.. Seltskonna peale. Te pole ju nagunii söönud.."
Ark: Patsutab sõbramehelikult Gregorit
Heidi: oi ma tahaks Gregori nägu näha
Gregor: hambad ristis
Sarienne: "Milles siis asi oli?" küsib Sari enne kui Gregor jõuab eitama hakata
Ark: Ja Ark kiidab talle ahjukartuleid senikaua kuni ettekandja läinud on.

***

Ark: Hommikuks on Ark ärkvel, aga ta ei jaga üldse mingit matsu ja üritab õde kabistada
Heidi: Sarienne on kindlasti ülimalt nördinud?
Ark: Kusjuures Arki peale ei ole üldse lihtne pahaseks saada
Ark: tundub, et ta ei tunne kedagi ära aga kiim on suurem kui valu
Heidi: siis tuleb talle meelde tuletada kes ta on ja kus ta on ja miks ta seal on
Ark: ta ignoreerib seda ja pakub välja, et te võiks kumbki eri küljele kaissu tulla
Heidi: kas talle kõrvakiilu on ikka võimalik anda
DM: ilma edasisi tüsistusi tekitamata?
Heidi: mhmh
DM: ei usu, et see talle head teeks -- ajutrauma suurenemine jms
Heidi: siis surub lihtsalt käe rusikasse ja üritab ignoreerida
DM: igatahes on kolmel naisterahval tükk tegemist temaga kuni ta lõpuks ära väsib ja magama jääb
DM: igatahes ma kujutan ette kuidas te kolmekesi seal kuskil toolidel lapiti olete kõik pärast seda möllu
Heidi: kuidas Sarienne seda võttis?
DM: no ta on ju haige ilmselgelt veel
DM: ja kutsus teid iga kord eri nimedega (mis olid valed)

***

Heidi: Sarienne on Arki juures?
Sarienne: jah
Heidi: kuidas olukord hetkel on?
Ark: Ark nõuab lürri asemel biifsteeki
Heidi: ja nime ei tea ikka veel õiget?
Ark: hetkel ei nimeta nimesid
Heidi: Heidi siis läheb Sarienne'i juurde ja sosistab kõrva "Arva ära, kes väljas tõllas ootavad?"
Sarienne: "Ma kardan, et see ei ole biifsteegitõld."
Heidi: "Ei, aga sinu armas onu on seal küll"
Sarienne: "Ega nad siia tule?"
Heidi: "Kui kiiresti teha, siis mitte..."
Heidi; "Ma üritasin jalgsi tagasi tulla aga ema märkas..." ütleb vabandavalt
Sarienne: "Uh, las ehmatavad parem minu peale kui näevad mis olukorras inimesega sa siin oled.."
Heidi: "Nii et paremaks ei ole läinud?"
Sarienne: "Mitte märgatavalt, aga läheme siis kähku.."
Sarienne: Arkile ütleb, et läheb biifsteeki tooma
...
Heidi: kuidas biifsteegiga on?
DM: selle saab kaasa pakitud
Heidi: siis tagasi. loodame, et Wilhelm ei ole vahepeal käinud
DM: käis küll
DM: aga lubas siis õhtupoole tagasi tulla
Ark: Ark järab mõnuga oma biifsteeki
Heidi: aga toojat ikka õige nimega ei tervita?
Ark: see käib pigem, et "Jeeeee!" ja siis hambad sisse
Ark: ja Sari saab endale rasvase käejälje püksikintsule
Heidi: miks see mind ei üllata...?
DM: ahaa. Tregor on maagilist ravi saanud.
Heidi: ei tea kellelt?
DM: uurid?
DM: ja kui siis kellelt?
Heidi: põetajalt
Põetaja: mingi maag oli käinud eile ja täna käis õpilasega.
Heidi: aa.. siis ei tea. ühtegi õpetavat ravitsejat ei tea
Heidi: // huvitav kuidas Johanni maagiaõpingud edenevad...
Põetaja: naine oli olnud
Heidi: aga kirjeldada oskab ehk?
Põetaja: kirjeldab
Põetaja: krussis juuksed, saabel, päevitunud. nägi pigem sõdur välja.
Heidi: tätoveeringuid ei olnud?
Põetaja: ei tule nagu ette, et oleks olnud
Heidi: palju siin neid saabliga ravitsejaid ringi jookseb siis?!
Heidi: Kirjeldus oleks nagu Lana aga neid tätoveeringuid on võimatu mitte märgata. Debbani ei olnud jällegi kräsupea ju...
DM: mkm
DM: too oli sirgete heledate juustega
Heidi: seda minagi
DM: ja ilmselgelt khinasi, mitte päevitunud.
Heidi: Heidi üritab siis Arkiga vestelda, et selgusele jõuda, kui palju too mäletab
Sarienne: Sari ütleb et, see oli see koogelmoogeli tädi.. eile käis ka.
Heidi: Heidi vaatab segaduses Sari poole
Sarienne: noh, see kes Arki sellega visata ähvardas
Ark: aga te saavutate selle, et nüüd tahab Ark koogelmoogelit
Ark: eelistatavalt tädiga

***

Ark: Ark keerab vaikselt külge ja siis jääb ringi vahtima.
Ark: Vaatab ühe otsa ja siis teise otsa.
Alfred: Noogutan talle tervituseks
Ark: Siis sikutab Sari enda juurde: "Eiei, mina ei jaga kellegagi."
Sarienne: "Lubad sa sellel mehel end ravida või?" küsib Sari
Ark: "Mmm.... Mis ravi?" üritab Ark Sarit lähemale tõmmata
Sarienne: aga see astub sammu tagasi, et Alfredile paremini otsa vaadata
Ark: Ark jääb sinna kahe käega Sari poole küünitama nagu mänguasja pillanud laps
...
DM: lähete siis välja?
Alfred: Jah
Ark: Ark liigub kohe tüdrukuid krabama suht valimatult
Heidi: keda?
Ark: Sarit ja Heidit korraga
Heidi: Heidilt saab sellise kõrvakiilu et koridoris kajab
Ark: kuna jooksu ei pannud siis jägmine hetk oled Arki pehmete käte vahel
Sarienne: "Midagi ei muutunud ju.." ütleb Sari
Alfred: "Kas ta ennist mitte voodis ei lamanud?"
Sarienne: "Ta sai käia küll aga ebanormaalselt kiimas on ta ikka."
Sarienne: "Selle vastu oligi rohtu vaja..."
Heidi: Heidi lükkab Arki kogu jõust eemale
Alfred: "Miks ta selliseks muutus?"
Sarienne: "Sind ju ei huvitanud," nähvab Sari, "kohe ravima."

Veelkord taevast ja põrgust

Jajah... et palun abi lugude leidmisel aga ei ütle, mis juba olemas on... Tüüpiline mina ja minu hajameelsus.Parandame siis selle vea.

Laulud, mida ei ole vaja pakkuda (sest juba valikus on):

Põrgu:
Chris Rea - Road To Hell
Dimmu Borgir - Burn In Hell
Meat Loaf - Bat Out Of Hell
Pat Benatar - Hell Is For Children
Nightwish - Planet Hell
AC/DC - Highway To Hell
Marilyn Manson - Long Hard Road Out Of Hell
Metallica - Kenny Goes To Hell

Taevas/põrgu:
C.C. Catch - Heaven And Hell
U2 - Heaven And Hell
Black Sabbath - Heaven And Hell
Gamma Ray - Heaven Or Hell
Lordi - My Heaven Is Your Hell
Elisa - Heaven Out Of Hell
Zakk Wylde - Between Heaven And Hell
Joy Denalane - Heaven Or Hell

Taevast on niigi ülearu juba.

Elias ja Lauri

Elias: Mina olen Elias Rauli!
Mina: Lauri
Elias: Rauli
Mina: Lau-ri. Llllll...
Elias: Llll...
Mina: ...aaaaa...
Elias: ...aaa...
Mina: ...uuu...
Elias: ...uuu...
Mina: ...rrrr...
Elias: ...rrr...
Mina: ...iii...
Elias: ...iii...
Mina: Llllaaauuurrriiii
Elias: Lllllaaarauli

Peaaegu nädal ilma mängimiseta

Mõjub rusuvalt. Võõrutusnähud löövad välja.

Masendav.

Mehed ja lubadused

Nii... sai võetud teisipäevase tähtajaga töö nädalavahetuseks nokitsemiseks. Nädalavahetus teadagi hea aeg töö tegemiseks, sest siis on Ando kodus ja saab poistega tegeleda, eksole? Eriti kuna ta lubas, et kindlasti poisid täna (loe: laupäeval) enda hoole alla võtab ja mul tööd teha laseb.

Tulemus:

Jõuan tööga alustada, tuleb kaeblemine teemal, et telekast ei tule midagi. Aga Midsomer Murders esimesed 3 hooaega jõudsid just üle neti kohale, ehk saab ära kirjutada? Plaate jagus kodus ilusti esimese kahe hooaja jagu ka... Et siis arvutile restart ja kirjutama, et mehel igav ei oleks. Saame plaadid kirjutatud, tuleb kõne vanematelt - nemad tulevad külla, kell viis hakkavad sõitma. Ja avastame, et sinnani pool tundi vaevalt jäänud. Nojah, eks siis saab kuni nende saabumiseni isegi veidi nokitseda... Ando kutsub venna ka veel appi hoidma. Aga kahekesi kuiva suuga lapsi valvata ei saa ja seetõttu kiirustatakse enne minu vanemate tulekut veel kahekesi poodi. Saabuvad tagasi natukene enne vanemaid. Seni on vaja hoida poistel silm peal minul, aga see ju nii korraks... Vanemate siin olles hõivab arvuti isa, kes teatab, et nagunii ei saa sellise rahvamassi kõrval tööd teha. Nojah, eks ta ole jah nii, kuid ikkagi, teades, kui vähe on teha jõudnud enne, oleks tahtnud kasvõi veidike edasi jõuda.

Vanemad lahkuvad natuke enne üheksat. Veidi peale neid läheb Ando venda saatma. Arvake, kas on tagasi? Igatahes mina olen nahaalselt tööd teinud nüüd ja Elias kasutab leitud vabadust elamise laiali lammutamiseks. Hetkel olen niivõrd solvunud, et ei vaevu teda isegi mitte keelama. Eliase tegevuse kontrollimise võttis Ando ju vabatahtlikult enda peale.

Taevas ja Põrgu

Viimati kui Marek Tartus käis, sattusime muusika kuulamisel (läbi jooksid sellised meeldivad lood nagu Stairway To Heaven ja Road To Hell) arutlema teemaplaadi kokkupanemise mõtet. Heaven/Hell lauludest. Nüüd on aga suur probleem. Selleks ajaks kui aega asja ette võtmiseks tekib, on materjali vist välja valitud rohkem kui duubli jagu. Ausõna... Ja nii raske on midagigi valikust välja visata mis juba korra kõrva on jäänud. Põhjused on erinevad. Enamus sellepärast, et nad lihtsalt ON. Ja teised sellepärast, et nad sobivad nii hästi nende samade lugude kõrvale. Road To Hell ja Road To Heaven näiteks. Ideaalis tahaks saada Taeva ja Põrgu laule võrdselt.

Hetkel igatahes jookseb Taeva pool pikalt eest ära. Häid Põrgulaule, palun? Eelistatavalt inglise keeles.

Viimasest Brechleni mängust...

... jäi hinge seletamatu nukrus ja imelik pitsitustunne südame ümber. Ja suur vajadus Andot kõvasti-kõvasti kallistada. Hommikuks on tunded mõningal määral vaibunud, kuid väga melanhoolne tuju on jäänud.

Jah, mõningad tegelased on sellised, kelle mõtteid ja tundeid ise läbi kipud elama. Heidi kuulub nende tegelaste esiritta. Jääb vaid lootus, et Heidi võimalikult varsti sellest meeleseisundist välja saab juhitud.

Kiefer Rosswald

Tutvumine selle uurijaga kujunes... huvitavaks. Johann juhatas Heidi erasadamasse, et Alfrediga toimuva kohta uurida, väravast teatati, et sadamat suletakse ja infot saab härra Rosswaldilt. Ei midagi tema positsiooni kohta ega midagi. Ja peale oma tuleku põhjuse nimetamist juhatati veel sadamakapteni kabinetti...
Igati huvitav tegelane, kes eijäta kasutamata võimalust kedagi oma käpa alla saada. Kieferile antud lubadusest pääsemine oli Heidi jaoks Alfrediga kihluse katkestamise juures ainus hea omadus. Nojah, aga logi räägib enese eest...

Kiefer: "Heidi Klum, kui ma ei eksi?" suudleb ta su kätt (või vähemalt teeb taolise zhesti, et tahaks) "Lubage mul ennast tutvustada, mina olen Kiefer Rosswald."
Heidi: Ulatan käe
Heidi: "Te ei eksi. Mu nimi on Heidi Klum. Alfred on mu kihlatu. Ja ma ei lahku siit enne kui ma ei tea, kus ta on."
Kiefer: "Kihlatu?" kergitab ta kulme. "Sel juhul tuleb mul teid informeerida sellest, et teie kihlatu on parasjagu kuuma supi sees."
Kiefer: ta vaatab hindavalt su reaktsiooni
Heidi: "Kuuma supi sees - ka nii võib seda nimetada, jah. Tema vend ütles, et ta on arreteeritud. Mina tahan teada, miks. Ja seda, kus ta asub."
Kiefer: "Ta arreteeriti minu käsul. Asub ta hetkel aga kindlusvanglas."
Heidi: "Teie käsul?!"
Kiefer: "Jah. Ma ei kavatsegi seda teie eest varjata."
Heidi: "Kuigi ta töötab Teie heaks?! Ja kuidas saab keegi täita pimesi inimese käsku, kelle sadamat läbi otsitakse?!"
Kiefer: "Ah, te peate mind sadamakapteniks. Ei, ma olen mõrvauurija. Sadamakapten ise on aga jäljetult kadunud."
...
Heidi: "Oleneb millest? Ma tulin Saarmenist siia selleks, et teda näha. Ta ei ole kirjutanud ja ma tahan teada miks. Minu soovil teda näha ei ole midagi tegemist Teie uurimisega."
Kiefer: "Sest ma ei tahaks teid lasta kokku inimesega, kes on kaasa löönud kuue inimese külmaverelises mõrvas."
Heidi: "Kui ma räägiksin temaga valvuri juuresolekul?"
Heidi: "Palun Teid..."
Kiefer: Ta kaalub asja..
Heidi: "Või siis läbi trellide... Palun, ma tahan teda kõigest näha!"
Kiefer: läheb vaatab vaikides merele
Heidi: "Olete Te abielus?"
Kiefer: "Jah."
Heidi: "Mõelge siis ise mida peaks tundma Teie naine kui Te mitmeks nädalaks jäljetult kaoksite ja ta Teid otsima tulles kuuleks, et Te olete vangis! Kas tema ei vääriks võimalust Teid kasvõi korraks näha, veendumaks, et Teiega on kõik korras?"
Kiefer: Ohkab.
Kiefer: "Kui väga ma ka teid aidata ei tahaks, siis pean ma siiski jääma mõistlikkuse piiridesse."
Heidi: "Kuid miks, mu härra?"
Kiefer: "Üks võimalus tegelikult oleks," ütleb ta pärast pikka pausi
Heidi: Vaatan lootusrikkalt silma
Kiefer: "Priviligeeritud ligipääs on üksnes mu töötajatel."
Heidi: "Ma peaksin asuma Teie teenistusse?"
Heidi: hääl kõlas üllatunult
Kiefer: "KUI teil õnnestuks välja uurida, mida nad varjavad... Ning te mulle sellest ette kannaksite.. Oleksin ma võimeline vaatama teie kihlatu tegudele läbi sõrmede."
Heidi: "Mis siis, kui nad mulle ei räägi?"
Heidi: "Pealegi - ma ei oska relva kasutada - mis kasu oleks Teil sellisest alluvast?"
Kiefer: "Teie jutust jääb küll mulje, et kõige tähtsam relv paistab teil üsna terav olema..." koputab ta oma meelekohale
Heidi: naeratan
Kiefer: "Eks selle kasutusoskus ka tuleb, kui hädasti tarvis on..."
Heidi: "Kui ma seda teen - kui ma üritan Alfredilt välja uurida mida tema ja ta kaastöötajad teavad - kas Te lubaksite mulle midagi?"
Kiefer: "Ja mis see oleks?"
Heidi: "Minu pere ei tohi teada, et ma olen asunud Teie teenistusse tööle. Mu isa ei lubaks seda."
Kiefer: Kiefer naeratab: "Meie kokkulepe jääbki suusõnaliseks. Ma ei saaks ju kirja panna, et üht kurjategijat paremini kohtlema nõus olen, kui teisi..."
Heidi: "Kuidas ma siis tean, et ma Teid usaldada võin?"
Heidi: "Pealegi võib see aega võtta - ma ei saa ju marssida vanglasse sisse ja nõuda et ta räägiks mis ta inimeste kadumistest teab! Ma ei tohiks aimatagi et ta midagi teada võib!"
Kiefer: "Loomulikult võtab see aega... kuid mis usaldusse puutub, siis..."
Kiefer: "Omade eest hoolitsen ma alati... Kui aga te peaksite mind petta üritama... siis oskan ma väga valusalt varbale astuda," viitab ta Sadamas toimuvale

***

Lana: "Ja mul pole midagi ka selle vastu, kui emand Heidi tuleb ja aitab seda hapukoort kasutada."
Khalid:"Ma olen näinud küll põletushaavu aga enamasti pole mina näinud kuidas nendega tegeletakse nii ,et aidata ei saa"
Heidi: Heidi läheb väga valgeks näost selle peale
Lana: "Natuke esmaabi osata kulub naisterahvale ära," ütleb Lana
Lana: natuke muigega
Lana: "Ja pole hullu, meil kah esimeses tunnis pool rühma minestas."
Heidi: Vägagi kohkunud näoga Heidi oskab selle peale ainult noogutada
Lana: teine lause pidi kõlama lohutavalt
Kiefer:"Justjust," ütleb Rosswald, "mõelda kui mees kallab endale kuuma vett ... umm ... kuhugi.. siis peab ikka naisel treenitud käsi olema, et päästa mis päästa annab."
Kiefer: viimane niiviisi muiates
...
DM: liigute siis sammus Alfredi maja poole
Kiefer: Kiefer annab märku, et saatja tahapoole hoiaks, ning siis nõuab sult ettekannet
Heidi: "Olete Te kindel et Teie jalg nii pikalt kannatab?" küsib Heidi. "Ma pole vahepeal üksi linna pääsenud et Teiega rääkima tulla ju"
Kiefer: "Siis parem ära viivita."
Heidi: Sinatamise peale tõmbab kulmu kortsu aga noh, mis teha. "Ma kujutan ette, et khinaside laagriga toimunust on Lana Teile rääkinud? Ta viis mu kaasa sinna paari päeva eest."
Heidi: "Inimeste kadumise suhtes räägiti kellestki noormehest kes peletiseks muutuvat, nooremseersant Sidhem oli teda näinud. Rohkem ei ole mulle kadumistest räägitud."
Heidi: // oeh, oleks laagrimängudest ka midagi meeles...
Heidi: // mingil jutuajamisel sai kõrval seistud ja Kieferi jaoks kõrvu kikitatud aga see on pmst logist puudu sest laagrimänge ei mäleta nii täpselt siis kui selles mõõgast ja Bonardist juttu oli
DM: kes seal mida rääkisid?
DM: st kes oli vestluses, äkki annab sealt midagi tuletada
Heidi: Lana, Alfred ja Khalid. Alfredi maja ees siis kui Alfred Khalidi välja viskas ja Heidi pärast esimesse maagiatundi läks sest Alfre armuksele poole tõk-tõk-tõkkis. Juttu oli sellest mõõgast mille Alfred ära kaotas. Ja khinaside laagris räägiti seda, et Bonard oli ellu äratatud ja tahaks teada mismoodi,saaks Ali ka tagasi.
Heidi: Sellest majaesisest jutust ma mäletan ise ainult mõõka sest see jutt jäi ajaliselt väga öösse ja ma ise ei suutnud seda sama aktiivselt jälgida kui Heidi mängisiseselt oleks suutnud
Heidi: Sellest oli kavas järgmine hommik Kieferile rääkima minna aga siis Wilhelm ei lasnud üksi linna ja pidi poodidesse minema
Kiefer: aga midagi peale selle?
Heidi: mida veel mäletaks või mida veel Kieferile rääkida hetkel?
Kiefer: Kieferit huvitab see mõõk täpsemalt
Kiefer: päritolu, väljanägemine, miks seda taga aeti?
Heidi: Väljanägemist ei tea sest Alfredil ei olnud seda selleks ajaks enam ju. Tundus väga tähtis olevat sest Khalid oli maruvihane et see kaduma läks.
Kiefer: "Veel midagi?"
Heidi: //pmst see mõõk mille nad eelmise Areeni-lahingu ajal ära tõid (siis kui ma Shahdi enda kätte sain vahelduseks )
Kiefer: avastad, et Kiefer kratsib oma põske verele
Kiefer: tal on palju neid piskesi auke näos nagu puumadelgi olid, aint et puumad olid lõhki ka kistud
Heidi: "Üldiselt tundub et Alfred üritab mulle võimalikult vähe rääkida, enamus mis ma kuulnud olen pärineb nooremseersant Sidhemi käest. Muuseas, Te võiks üritada ravi saamiseni nägu igaks juhuks mitte rohkem edasi kratsida."
Kiefer: "Mida?"
Kiefer: siis vaatab üllatusega oma verel sõrmi.
Heidi: "Ma ei tea küll täpselt mis Teiega juhtus, kuid igaks juhuks oleks targem hoida mõlemad käed kindlalt ratsmete küljes kuni Te jõuate kusagile, kus Te ravi saaks." Hääl on murelik
Kiefer: ta pigistabki käe ratstmete ümber
Heidi: "Kas Te võite muidu öelda, mis Alfredi praegu ees ootab? Mu isa, parun Klum jõudis eile Brechlenisse ja korraldab meie pulmi selleks laupäevaks..."
Kiefer: "Kui mina niiviisi sügelen, siis ilmselt ka tema..." jõuate maja ette
Heidi: "Te teate, et ma ei mõelnud sügelemist," lausub Heidi tõsiselt
Kiefer: "Alfred on küllaltki raskesti haavatud. Ma usun, et tema tervis on teile tähtsam kui pulmad?"
Heidi: "Seda kindlasti. Kuid ma mõtlesin vangistust ja Saarmeni"
Kiefer: "Saarmenile ma oma vange välja ei anna."
Heidi: "Kuid räägitakse, et nad arreteeriti Saarmeni käsul?"
Kiefer: "Õige, kuid neil polnud õigust siin arreteermist toime panna.. Küll aga neid rünnati ja mõned neist said haavata -- linnavalvuri ründajat võib igaüks arreteerida, hoolimata piirkonnast."
Heidi: "Ja kes ründas esimesena?"
Kiefer: "See ongi põhjus miks ma neid välja ei anna.. Korravalve väidab, et Alfred ja Lana, kuid ma tahaks enne ise täpsemalt teada."
Heidi: Heidi naeratab. "Millegipärast usaldaks ma Alfredi pigem Teie kui oma kodulinna korravalve hoolde. Mitte et mulle meeldiks et ta arreteeritud on."
Heidi: "Kuid kui uskuda nooremseersant Sidhemi, on Areen seotud Bonardiga ja seetõttu ka Saarmeniga, nii et ma ei usu, et temasse ja ta sõpradesse mu kodulinnas eriti erapooletult suhtutaks."
Kiefer: "Seda minagi."
Kiefer: "Samas pole te tänu pidevatele jamadele ilmselt eriti urgitseda saanud. See võimalus avaneb teil aga ehk laatsaretis. Üritage vahepeal natuke magada."
Heidi: "Tänan Teid. Kas laatsaret asub Kindlusvanglas?"
Kiefer: "Jah."
Heidi: "Väike uinak kuluks tõenäoliselt ka Teile ära," lausub Heidi hobuse seljast alla ronides. "Aga alles peale esmase ravi saamist. Mille suhtes ma Teid pikemalt kinni ei sooviks pidada, nooremseersant Sidhem võtab mul tõenäoliselt pea maha kui Teie jalaga midagi selle viivituse pärast juhtuma peaks."
Kiefer: "Arvata on."
Heidi: Naeratab Rosswaldile märkimaks, et see oli naljana mõeldud
Kiefer: Rosswald paistis küll üsna tõsine :
Heidi: See pühib Heidi näolt naeratuse ja ta uurib tõsisel häälel "Te ei mõelnud seda tõsiselt, ega ju?"
Kiefer: "Ee... Aga loomulikut mitte."
Kiefer: Vaatas alguses natuke kahtlustavale selle "eee" ajal ja viimase ütles naeratadades

***

Parun: "Vabandame sellise sissetungimise pärast, härra Rosswald," ütleb isa, "mina olen parun Christian Klum ja ma tulin ütlema, et Heidi ei saa täna laatsaretis oma lubatud kohustusi täita."
Kiefer: Rosswald vaatab isa ja siis sinu otsa: "Kas midagi... juhtus?"
Kiefer: pilk peatub pikemalt sinu vennal.
Heidi: Heidi noogutab. "Me katkestasime Alfred Steinfardiga kihluse ja et pulmad pidid toimuma juba ülehomme, siis on üsna kiire kõigi ettevalmistuste peatamise ja külaliste teavitamisega..."
Kiefer: "Jaaah..." venitab Rosswald, "aga miks te seda lihtsalt valveõele ei võinud öelda?"
Heidi: "Sest ma leidsin, et minu lahkumise põhjus on midagi, mida Te peaksite teadma. Ma loodan, et Te mõistate, et selle sündmusega kaotab meie kokkulepe mõtte?"
Parun: "Kokkulepe?" küsib isa
Heidi: Heidi vaatab üsna tungival pilgul Rosswaldile otsa. Isa ignoreerib
Kiefer: "Ma saan aru, et te võtate oma lubadusi väga tõsiselt, aga tõepoolest... Nii tühise asja pärast poleks pidanud küll minu poole pöörduma."
Heidi: "Kui Te nii arvate, siis on see mulle suureks kergenduseks."
Kiefer: "Aga palun."

Éa

Laupäeval sai siis lõpuks Éa mängule üldstart tehtud. Uskumatu, elan veel. :D

Ei, tegelikult ei olnud pooltki nii hull see asi kui ma kartsin. Ma ei tea isegi, millest üleeile õhtul selline paanika tekkis. Mõningal määral 'harjutusmängu' sai ju kõigi tegelastega eelnevalt soolodes tehtud. Kuid terve pundi korraga ette võtmine suutis ikkagi tunded möllama panna. Viimased nädalad ei jõudnud kokkulepitud mängupäeva kuidagi ära oodata ja siis viimane õhtu tabad end mõttelt et annaks kõik selle eest, et homne päev kätte ei jõuaks... Ja siis jõuab see kätte ja sa avastad, et tegelikult ei olegi see maailma lõpp.

Kaardid on segatud ja kätte jagatud, edasine on juba mängijate endi teha. Loodame parimat. Ja seda, et mängijad mulle võimalikku ebakindlust väga pahaks ei pane, viimasest mängujuhtimisest on möödunud nii palju aega, et kõik kohad krigisevad roostest. Noh, soolod välja arvata, need aitasid ehk veidike õlitada, kuid on veel pikk maa käia kuni ma endaga ise rahule jääma hakkan.

Ettenägematuid asju on selle mänguga nagunii juba rohkem kui küllalt olnud. Hoolimata sellest, et koos on mängitud täpselt üks kord. Alustuseks lisandus mängijaid, kelle osalemine mänguidee arengujärgus üldse planeeritud ei olnud. See siis positiivse külje pealt. Edasi - üks lisandunud mängijatest loobus peale tegelase valmissaamist. Tema asemele sai lubatud teine mängija, kelle tegelane jõudis juba soolo ajal surma joosta. Langetagem siinkohal pea tumehaldjatar Drerra mälestuseks. Ta oli tõesti tore... Alles laupäeval andis siis oma loobumisest teada üks mängu põhjustest, põhjenduseks liiga palju muid kohustusi. Kahju tegelikult. Tal on üsna vähe mänguvõimalust aga ta on hea mängija.

Mis tunne on peale seltskonnas kohtumist mängijatel? Vot enamuse puhul ma seda veel ei tea. Välja arvatud seda, et vaene Meka tunneb end üsnagi nagu vannis ujuma õpetatud lapsuke, kes ookeanis üle laevaparda on visatud ja kellele on antud käsk ujuda. Loodetavasti ei saanud ta liialt ära ehmatatud.

Nüüd tuleb veel järgmine mängukord kokku leppida, kuid seda hiljem. Praegu taob uni kaikaga pähe ja üritab voodi poole vedada. Ise veel tänitab, et misasja mina nii vara üles ronisin, kas ma ei tea, et praegu veel magamise aeg...

Lihtsalt tähelepanek

Eile sai Shadowga Heidit klatšitud. Ja natukene Lanat ka. Kõrvu jäi mõte, et nüüd ongi Heidil võimalust natukene ringi vaadata ja uusi tutvusi sobitada. Jäin siis mõtlema. Uusi tutvusi on Heidile tekkinud küll. Kuid asi, millele varem ei olnud tähelepanu pööranud - enamus uutest tutvustest (kui Arki juurest laatsaretist õed ja nüüd ka Beatrix välja arvata) on olnud meessoost. Hmm... Ja tegelikult ei saa nagu välimuste üle ka eriti kurta... Mõtleme sellele... :D

Wilhelm

Alfredi vanem vend. Heidile üha rohkem teise venna eest. Hästi tore tegelane, kellega koos juba (väga minimaalselt) lahingukogemustki omandatud. Wilhelm näeb aga tõenäoliselt juba õudusunenägusidki Heidiga koos poodides käimisest. Peale kihluse katkestamist on just tema olnud Heidile üheks suuremaks toeks (Heidi kalli venna kõrval).

Wilhelm: Wilhelm avab ukse ja Alfred istub seal kirjutuslaua taga
Alfred: Keeran siis end tooli peal teistpidi ja vaatan neile kahele otsa
Alfred: "Miskit juhtus?"
Heidi: "Tegelikult tulime me seda sinu käest küsima."
Alfred: "Minuga pole küll midagi juhtunud..."
Heidi: "Kuid millest siis selline tujutus?"
Alfred: "Mis tujutus?"
Wilhelm: "Aa, see ka et.. kelle hobune see enne meie tallis oli?"
Heidi: "Milline?"
Alfred: "See on siis eh... Noh. Minu uus hobune"
Wilhelm: "Ja kuhu vana jäi?"
Alfred: "Ütleme, et ta muutus sekunditega siiliks"
Heidi: "Siiliks?" ehmub Heidi
Wilhelm: "Mis sul läks miski loits untsu või?"
Alfred: "Selliseks suureks"
Alfred: "Oh ei..."
Alfred: Vaatan neile nagu küsivalt otsa, et noh kas nüüd tuleb või mis
Alfred: Endal on nägu naerul
Heidi: "Alfred!" hüüatab Heidi ja tormab tema juurde. "On sinuga kõik korras?"
Alfred: "Muidugi on..."
Alfred: Wilhelmile veel niipalju "Maha lasti noh..."
Heidi: "Oled sa täiesti kindel et kõik korras on?"
Alfred: "Enam-vähem" vaatan Heidile kahtlustavalt otsa
Heidi: "Sa olid nii kiiresti kadunud... Ja sa ei tulnud laagrisse tagasi... Sa ei tea kui mures ma olin..."
Alfred: "Mis sa seal tegid?"
Heidi: "Nooremseersant Sidhem keeldus mind silmist laskmast nii et ta viis mu sinna kaasa."
Heidi: "Ta tundus millegipärast veendunud olevat, et kui ta mu üksi jätaks siis ta veaks sind sellega alt."
Wilhelm: "Um, nooremseersant nooremseersandiks aga.. LASTI MAHA!?"
Alfred: "Mul oli täna tegus öö, ütleme nii"
Wilhelm: tundub, et Wilhelm ei suuda oma silmi/kõrvu uskuda.
Heidi: // btw (infoks Wilhelmile)... Heidi on siiani keebis, kapuuts peas
Alfred: "Kui see sind lohutab, siis mind lasti ka peaaegu maha"
Heidi: "Sind mida?!" ehmub Heidi
Alfred: "Peaaegu lasti maha."
Heidi: "Ja sa ütled et sinuga on KÕIK KORRAS?!"
Alfred: "Nojah"
Heidi: "Kuidas sa saad midagi sellist nii rahulikult öelda?!"
Alfred: "Sest see oli minevikus"
Heidi: "Kuid mitte väga kauges minevikus!"
Alfred: "Siiski"
Heidi: "Kuidas sa saad jääda nii rahulikuks kui sa oleks võinud surma saada?!"
Wilhelm: Wilhelm läheb istub kõige lähemale objektile mis teda kannatab ja hoiab kahe käega peast kinni..
DM: siis koputatakse veel..
Wilhelm: "Um, ma lähen hoian nad kinni kuni Alfred on natuke rohkem võimeline oma suuvärki koomal hoidma... Ma ei taha teada mis siis saab kui sa oma isale sellest siilist räägid, kelleks su hobune muutus..."
Wilhelm: ja siis läheb uksest välja ja nügib natuke.. "Ole nüüd ema, noostele on natuke hingamisruumi ka vaja.." ja paneb kinni ukse põntsti

***

DM: Umm.. seal kuhu kuhu lukukeel läheb on auk ja maas on puupilpad
Heidi: oeh...
Wilhelm: "No mina ei tea mida.."alustab Wilhelm
Heidi: Heidi vaatab väga kohmetunult uksepiida jäänuseid siis
Wilhelm: ja jääb siis järsku vait..
Heidi: Heidi raputab pead
Wilhelm: "No aga igatahes teinekord võiksite vastata, et teiega ikka kõik korras on või midagi..."
Heidi: "Vabanda... meil olid hetkel lihtsalt mõtted nii hõivatud teiste asjadega et... jah... vabandust..."
Wilhelm: "Sellest sain ma aru jah..." muigab Wilhelm
Heidi: "Ma tõesti ei saa aru kuidas isa sellise mõtte peale tulla sai..."
Wilhelm: "ISA!?"
Heidi: "Noh et me siin üllatuspulmi plaanime..." on Heidi segaduses
Wilhelm: "Aah, no see jah.."

***

Heidi: Heidi imetleb neid kaarte veidi ja siis pöördub selliste teeseldult ilmsüütute silmadega Wilhelmi poole millest võib kohe eeldada et nüüd midagi jälle norima hakatakse. "Wilhelm..."
Wilhelm: "Jah, Heidi?"
Heidi: "Kas sa palun palun palun oleks nõus minuga korraks õmbleja juurde kaasa tulema? Sa tead aadressi paremini..."
Heidi: ikka samal teeseldult ilmsüütul näoilmel
Wilhelm: "Korraks?" ütleba ta sarkastiliselt
Heidi: "Korraks" kinnitab Heidi ikka sama süütul ilmel
Wilhelm: "Olgu peale.."
Heidi: // hästi tüdinenult ohatult ma kujutan ette?
Wilhelm: "Kui me keskööks tagasi pole siis pole veel mõtet muretsema hakata," viipab Wilhelm muiates paruniperele

***

Heidi: "Tõld... tuhaks... Areeni omad? Millal see juhtus?" küsib Heidi järsku
Wilhelm: "Umbes nädal tagasi..."
Heidi: "Oskad sa öelda, mis päeval täpselt?"
Wilhelm: Meenutab.
Wilhelm: "Heh.. Pühapäeval.. puhkepäev pidi mul olema," irvitab
Heidi: "Kellaaega sa ei oska arvata?"
Wilhelm: "Hämar oli."
DM: Igatahes räägib ta väga tõenäoliselt samast tõllast mida sa hõõgumas nägid linna saabudes
DM: sest see oli ka Areeni lähedal
Heidi: Sama järelduseni jõudis Heidi ka juba. muidu ei oleks jii põhjalikult uurima hakanud ju
Wilhelm: "Mis siis?"
Heidi: Heidi vaatab talle tõsiselt otsa. "Ma ei tea nüüd, kas ma peaksin jumalaid tänama või kahetsema, et ma veidi varem mööda sõitma ei juhtunud. Kui ma pühapäeval linna jõudsin, siis me sattusime Areeni lähedal hõõguvate tõllajäänuste peale"
Wilhelm: "Pigem täna..."
Wilhelm: "Sest mina ei tahtnud seal olla. Saime hädavaevu enne ammuküttide salka tulema."

***

Heidi: Heidi uurib, kuidas vennal läks
Gregor: "Wilhelm.. mm... on seda asja üsna raskesti võtnud."
Heidi: "Kas temaga on midagi juhtunud?" ehmub Heidi
Gregor: "Ta... üritab enda pohmaka võimalikult kähku ära ravida."
Heidi: Heidi ohkab kergendunult. "Sa ehmatasid mind. Ma jubaarvasin, et midagi tõsisemat..."
Gregor: "Johann ütles, et ta juba mitu päeva järjest.. ja olla Hanzul silma siniseks löönud."
...
Wilhelm: "Kuidas su enesetunne on?"
Heidi: "Parem. Ma peaks vist sama küsima?"
Heidi: vaatab küsivalt Wilhelmile otsa
Heidi: "Gregor oli Johanniga rääkima sattunud," lisab selgituseks
Wilhelm: Ohkab.
Wilhelm: "Sa ei tulnud sellest minuga rääkima, ega ju?"

***

Heidi: Heidi ratsutab täpselt sealt kust Wilhelm juhatab
DM: märkad ühte eksootikapoodi ka, kus on rikkaliku valikuga kosmeetikalett. st, nad on osa kaupa poe ette lettidele laotanud nagu kombeks
Wilhelm: Wilhelm tuhiseb sealt mööda muidugi esimeese hooga
Heidi: usun
Heidi: üritan koha meelde jätta. Et saaks homme Gregoriga sinna shoppama minna
DM: mhmh
Heidi: Wilhelm on hetkel liiga palju läbi elanud, et talle seda teha :D

***

Wilhelm: "See ei kõlanud just küll kuigi hästi.."
Heidi: siis peab Heidi ka kinni
Heidi: "Misasi?"
Wilhelm: "Bahru ja tema kamp..."
Heidi: "Mis nendega on siis?"
Wilhelm: "Bahru oli tükk aega Areeni parim... suht jõhker mees."
Heidi: "Ja milles probleem seisneb ikkagi?"
Wilhelm: "Tavaliselt nad joovad õhtuti Lihtsalt Marias... Keegi võis nad millegi jaoks palgata. Ja öö hakul..."
Heidi: "Sa tahad neilejärele minna?"
Wilhelm: "Neid oli liiga palju, et ma midagi teha saaks..."
Heidi: "Ma võin kaasa tulla" pakub Heidi
Wilhelm: "Segi peast? Mida me teha saaksime? Ma peaks ratsapatrulli välja kutsuma, aga ma kaotaks nad selle ajaga silmist..."
Heidi: "Teeme kindlaks, kuhu nad suunduvad ja kutsume siis patrulli?" pakub Heidi
Wilhelm: "Vaatame kuhupoole nad lähevad..."
Heidi: Heidi noogutab ja pöörab hobuse ümber
DM: kappate siis neile mõõduka vahemaaga järele..
Heidi: mhmh
Wilhelm: igatahes kaotate nad ära kui nad põiktänavasse keeravad, aga Wilhelm pakub et ainus lähedalolev koht mis lahti on... on.. must kajakas.
Heidi: Selle peale läheb Heidi näost valgeks. "Kellele ta oma tiitli kaotas?" küsib väriseval häälel.
Wilhelm: "Arkile..."
Heidi: "Sari!" hüüatab Heidi ja kiirustab hobust tagant. Musta Kajaka poole.

***

Wilhelm: Wilhelm annab märku, et külje peale sõita
Wilhelm: st, mitte otse peale..
Heidi: järgib Wilhelmi juhiseid. tal nagu rohkem kogemusi selles vallas
DM: igatahes stseen on selline, et tundub, et Ark ja Bahru võitlevad keskel, kaks tüüpi passivad kõrval ja kolm tüüpi on puntras koos eemal rohu sees.. üks nondest tüüpidest karjub maas ja hoiab jalast kinni
Heidi: Heidi vaatab Wilhelmi poole et mida teha?
DM: st, te olete kõrgemal mäel hetkel.. seetõttu näete kaugemale..
Heidi: Vibu pole ka kaasas... otsib igaks juhuks oma pistoda välja siin on aega seda teha ka
DM: siis keegi eemaldub sealt rüselusest kus naise kisa on ja vehib kettnuiaga.
DM: nagu rapsiks kedagi muru sees..
Heidi: kuigi samas... kui need ennast surnuks naeraks, oleks ka olukord lahendatud...
Heidi: hääle järgi peab see karjuja olema naine. loogika ütleb, et Sari
Heidi: seega pole aega abi otsima minna
DM: tundub, et rotinägu loobib kahevõitlusesse nuge
Heidi: Heidi vaatab ikka veel äraootavalt Wilhelmi poole. Et mida edasi teha...
Wilhelm: Wilhelm püüab loos orienteeruda aga kõik mehed on üsna laiali..
Heidi: "Seni kuni sa mõtled, tapavad nad Sari ära ju!" sosistab Heidi kärsitult
Wilhelm: igatahes tõmbab ta oma saabli välja.. ning samal hetkel lendab üks gladiaator vääneldes pikali ja põõsast tormab türduku kisa poole välja valgete juustega noormees ja torkab ühe gladiaatori läbi, ning Sari, püsti olles tunned sa ta ära, saab sealt komberdades jooksu....
Wilhelm: "Mine sealt tiiruga talle vastu," ütleb Wilhelm ajab hobuse kapakule
Heidi: Heidi keerab siis näidatud suunda ja ratsutab nii kiiresti kui vähegi saab

Kui sa tahad, et midagi ei leitaks,

siis ära riputa seda internetti, eksole? Või vähemalt hoia selle olemasolu netis enese teada. ;)
Lihtne ja loogiline. Punkt.

Parun ja paruness Klum

Heidi vanemad on parun Christian ja paruness Alexandra Klum. Parunist isa kipub tütrekest liigagi hoidma, parunessist ema muretseb väliselt eelkõige pere hea nime pärast. Peamine elukoht ja valdused asuvad Saarmeni lähistel, samuti on olemas linnakodu Saarmenis. Brechlenisse saabusid koos Heidi vennaga mõni päev peale Suurt Tindivihma, kuna parun, suutmata tindivihma olemasolu uskuda, arvas, et Heidi ja Alfred Brechlenis pulmi ette valmistavad.

Parun: "Oot, pidage nüüd hoogu noored..." ütleb parun
Heidi: Heidi vaatab suurte süütute silmadega isale otsa. "Kas midagi on pahasti, isa?"
Parun: "Ootame ikka teised ka ära, enne kui tähistame.." osutab ta trepi poole kust kõnnivad alla Jacob, Johanna ja Johann
Heidi: Heidi on veidi segaduses nüüd. "Tähistame?"
Parun: "See on ju ilmselge..." naeratab parun
Heidi: Heidi küll aru ei saa mis asi siin ilmselge on...
Parun: "Kõigepealt on Brechleni poolt kihluse asjus väga pikk vaikus.. Siis palub Heidi minna luba nõbu juurde, kellega ta pole minu teada väga ammu suhelnud... Ning kui ta siia kohale on saanud, siis saadab ta mulle kõige murettekitavama kirja mida üks tütar saab saata... Ning ei maini, et ma võiks ise kohale tulla," muigab parun, "Teid võrukaelu..." kõik kuulavad karismaatilist parunit pea ammulisui... "Kuid teie suueks pettumuseks pean ma ütlema, et mulle on mu elu jooksul liiga palju üllatuspidusid tehtud, et mitte kõige ilmselgemaid märke ära tabada..." ütleb ta säravalt.. "Kuigi... üllatupulm ühele vanematepoolele on ka mulle midagi uut... Kuid ärge arvakegi, et ma tahan ise selle korraldamisest kõrvale hoiduda.. Mis siis, et üllatus..." niisutab ta keelega huuli.. "Niisiis... Millise kuupäeva te paika panite?" vaatab ta Jacobi otsa
DM: toas on hiirvaikus..
Heidi: Heidi vaatab väga jahmunult Alfredile otsa
Alfred: "Me polegi veel jõudnud väga palju paika panna. Kuupäeva veel kõige vähem."
Alfred: "Aga minu ettepanek oli, et pulmad toimuksid Saarmenis"
Heidi: Heidi minestab

***

Parun: "Heidi, kullake," laiutab parun käsi, "Ole nüüd hea ja seleta sellele härrale, et sa ju ei lubanud täna..." *mõttepaus*, vaatab punakuuele otsa, "kuhukohta?"
Punakuub: "Kindlusvanglasse."
Parun punakuuele: "Just."
ja Heidile edasi: "...sinnasamusesse minna."
Heidi: "Laatsaretti appi?" küsib Heidi süütult
DM: näed, et Jacob kõnnib vaikselt ümisedes söögituppa tagasi, kust tuleb Alexatndra
Parun: "Misasja?" üllatub parun
Parun: "Kas sa tahad öelda, et see vastab tõele?"
Heidi: "Isa, aga sa oled ise räkinud sellest kuidas linnavalve on tähtis ja neid peab võimaluse korral alati toetama. Miks see siis nii halb on kui ma vabatahtlikuna üheks päevaks appi luban ennast?" küsib Heidi üsna imestunult
Parun: Parun neelatab ja kogub ennast hetke.
Heidi: "Alfredil on kogu aeg kiire olnud, nii et ma otsisin endale tegevust lihtsalt"
Parun: "Tähendab, kudias sa meile seda ei maininud? Ja niiviisi enne pulmi."
Heidi: "Aga te ei jätnud mulle ju üldse aega rääkida midagi. Selle suure sagina sees ei tulnud kohe meelde ka..." nii veidi süüdlaslikul ilmel suurte kutsikasilmadega
Parun: "Suur sagin, suur sagin..." kratsib parun kukalt.
Parun: "On see siit kaugel?"
Parun: "See laatsaret?"
Parun: viimased küsimused olid pigem punakuuele suunatud
Punakuub: "Mitte eriti," ütleb too.
Parun: "Kauaks sa sinna jääda kavatsed?" küsib isa
Heidi: "Ma ei tea kui pikalt vaja on..." ütleb heidi kuidagi ebalevalt
Parun: "No olgu, väga hea. Siis ma tulen sinuga kaasa ja uurin ametivõimudelt mis siis täpsmalt meie linnavalvega juhtus ja kas ma midagi selles suhtes ette võtta saan," ütleb parun veiniklaasi tühjaks rüübates, ning paneb selle kaminasimsile.
Heidi: Heidi vaatab väga abiotsivalt punakuue poole
Parun: Parun plaksutab käsi ja käseb tõlla valmis panna.
Parun: ja Gregori kamandab ka kaasa.
Heidi: Heidi vaatab väga paluvalt punakuue poole
Heidi: // Heidi teeb varsti enesetapu
Paruness: Alexanda tundub selle kõige peale üsna pahviks löödud, aga tiba veinine parun läheb annab talle matsuga musi, mis paneb ema punastama (ikkagi võõraste ees.)
Heidi: "Isa, aga Elise? ja tädi?"
Punakuub: Punakuub kehitab õlgu. Mis ta peab takistama kui vintis rikkuril tuleb mõte ühiskonnale kasulik olla või?
Parun: "Noo ilma sinuta oleks ju imelik minna... Niisiis kõigeoealt käime vangis ära."
Paruness: "Vangis..." ahhetab Alexandra
Heidi: "Aga ma pidin sinna appi jääma ju. Ega ma korraks ei lähe."
Parun: "Hm, no vaatame kuidas lood kulgevad. Külaskäigust Annale me ju ette teatanud ei olnud."
Heidi: "Aga Elise paranemiseks on igapäevane külastamine väga tähtis."
Parun: "Aga sa ju ometi arvestasid sellega, kui end laatsaretti appi lubasid?"
Heidi: "Jah, kuid ma ei arvestanud hobuselt kukkumisega ja peapõrutusega, eksole?"
Heidi: "Ma ei maga tavaliselt nii kaua ju, ma arvestasin, et jõuan hommikul enne Elise juures ära käia."
Parun: "No aga inimene saadeti ju spetsiaalselt järele... Elise juures jõuame hiljem ka ära käia. Ning kui tõesti midagi selle vaese korravalvuriga juhtus, siis peame ju tema nagunii maagide gildi sõitma"
Parun: "Ning nagu ma alati olen öelnud -- linnavalve on tähtis ja neid peab võimaluse korral alati toetama."
Heidi: Heidi noogutab abitult

***

Parun: "Tere päevast, Alfred," rõhutab ta nime, "Ah, et selliseid possmehepidusid mu väimeespoeg peabki?" surub ta läbi hammaste
Heidi: Heidi limpsav katki hammustatud huulelt verd...
DM: Ulla ei saa nüüd küll päris hästi aru, mis toimub, kuid hõikab siiski ühe lisaõe endale appi.
Heidi: "Alfred?" küsib Heidi võimalikult üllatunud häälega...
Alfred: "Tere sullegi"
Heidi: ...
DM: naeratad ka? :D
Alfred: Mina?
Heidi: kes siis veel? :P
Alfred: Ilmselt pole seda näha, niiet mitte
DM: Heidi tõuseb püsti sealt?
Heidi: mhmh...
Heidi: ja pöördub Alfredi poole
Heidi: mitte eriti heakskiitva pilguga...
DM: teine õde siis kiirustab üle võtma ka küsib mis juhtus. Ulla kehitab õlgu.
Parun: Parun takseerib paarikest kordamööda pika pilguga...
Heidi: Heidi naeratab õdede poole "peretüli..."
Heidi: ja saadab siis Alfredile uue hävitava pilgu
Alfred: "Tulite mind vaatama?"
Parun: "Kas sa, noormees, et tahaks mulle seletada MIDA sa teed kaks päeva enne pulmi RÕVDALT ülespekstud näoga KINDLUSVANGLA LAATSARETIS, nii et su oma kodusedki sellest ei tea!?"

***

Parun: "Kas sa kujutad ette mis siis saab, kui me läheme ja ütleme emale, et kihlus katkestati ning me jätsime su ÜKSI KINDLUSVANGLASSE!?"
Khalid: "Asi on praegu lihtne. Heidi peab minema Rosswaldiga rääkima ja siis võib minna"
Heidi: "Öelge, et ma jäin uurima kui kauaks Alfred siia jääma peab..."
Heidi: "Ma olen kindel, et ema rahuneb selle peale"
Khalid: "Seda sa ju põhimõtteliselt ütlesid mulle "
Heidi: "Põhimõtteliselt seda jah," naeratan Khalidile
Parun: "Kas sa usud, et Alexandra näeks sinu sellisel hetkel siiajätmisel mingit mõistlikku põhjendust isegi kui selline olemas oleks?"
Khalid: "Kui see tehtud saab ta ema juurde minna ja seal edasi rääkida mitte kindlusevanglas kus supid jahtuvad ,et teie muresi kuulata "
Heidi: "Tänan, Khalid" naeratan
Parun: "Ja mis seal enam vahet on kui kaua see Alfred kuhu jääb?"
Parun: "Alfred on tema kõiki tegusid arvestades kõige õigemas kohas kus ta olla saab, ning mida kauem ta siin on seda parem."
Heidi: "Ja ma olen kindel, et ema näeb seda asja samamoodi. Sellepärast ma arvangi, et see teadmine teda rahustaks."

***

Heidi: Hingab sügavalt sisse ja teatab, et tal on vaja rääkida
Parun: "Mis mureks, pisike?"
Heidi: "Mureks ma seda päris ei nimetaks. Vähemalt mitte minu omaks..." mõtleb hetke ja alustab uuesti. "Vaadake, Sarienne on oma vanematega tülli läinud. Ja muretseb nüüd, kas Te olete nõus temaga kokku saama üldse."
Vanemad: "Tülli?" imestavad mõlemad
Heidi: "Vanemad olid ilma tema teadmata talle kihlust organiseerinud. Ta sai pahaseks..."
Parun: "Ahnii.."
Heidi: Heidi noogutab
Parun: "Mõni ime, et pahakseks sai.." ütleb isa..
Paruness: "Kellega siis?" uurib ema
Heidi: "Sarienne'i sõnul mingi veiniistandusega seotud. Wurtzwasser"
Paruness: ema kehitab õlgu.
Parun: "Aga muidugi oleme me teda nõus vastu võtma," ütleb isa, "millest selline küsimus."
Heidi: "Noh küsimus tekkis sellest, et... esimese pahameelehooga oli Sarienne läks ja lõikas enda juuksed lühikeseks..."
Paruness: Ema teeb üllatava grimassi.
Heidi: ja isa?
Parun: Isa kergitab ka kulme, aga emat šokeerib selline asi rohkem
Parun: "No need kasvavad ju tagasi.." ütleb isa siis
Heidi: "Ja siis üks asi veel..."
Vanemad: sul on nende tähelepanu
Heidi: "Ta sai ikka väga pahaseks..."
Heidi: "Tähendab... Ta on endale ise mehe otsinud... ja jooksis peale seda tindisadu kodust ära..."
Parun: "Oh.." ütleb isa
Paruness: "See küll tagasi ei kasva..." ütleb ema siis isa poole vaadates

Sarienne

Kui siin juba Brechleni elanike tutvustamiseks läks, siis... Võtame ette järgmise NPC. Noor heast perest daam ja Heidi täditütar Sarienne Schillinger. Mitte kellegi teisega lävimine ei ole olnud nii paljude šokeerivate avastustega seotud kui kalli nõo mõningad ütlused ja teod. Kuid andkem sõna logile...

Heidi: Pöördun Sarienne poole: "On sul siis aimu miks tädi lauast minema kiirustas?"
Sarienne: "Üks poiss siit tänavalt läks kaduma... seepärast."
Heidi: "Oi kui hirmus! Teie tuttav?"
Sarienne: "Ah, ta oli ilge jobu tegelt. Üsna paras minu arust, misiganes see kadumine ka tähendab..."
Heidi: Naeran. "Ah et jobu siis? Kindel et mitte austaja?"
Sarienne: "Jobu," ütleb ta sulle otsa vaadates nii, et üks kulm kisub üles ja teine alla
Heidi: "Lihtsalt huvi pärast - kas sellel jobul nime ka oli?"
Sarienne: "Kindlasti oli..."
Heidi: "Ja sina seda ometigi ei tea?"
Sarienne: "Renningsite poiss oli... mis tähtsust sellel on?"
Heidi: "Niisama tunnen huvi. Olen ise mures ühe sõbra pärast kellest ei ole ammu midagi kuulda olnud."
Heidi: ise tõmban seda öeldes kergelt roosakaks näost
Sarienne: "Sõbraga?" kergitab kulme
Heidi: "Sõbraga..." noogutan, ise juba tumeroosamasse tooni kalduvalt
Sarienne: "Lihtsalt huvi pärast - kas sellel sõbral nime ka oli?"
Heidi: "Kindlasti oli..." vaatan ilmsüütu näoga otsa.
...
Heidi: "Noh jah. Mina tean oma sõbrast ka lihtsalt piisavalt, et teada, et ta nimi Alfred on."
Sarienne: "Kirjale siis perenime ei kirjutagi," muigab Sarienne
Heidi: "kirjutan ikka"
Heidi: "Steinfard"
Sarienne: "Ma oleks seda nime nagu kuulnud kuskil.."
Heidi: ehmun - mis siis kui kadumistega seoses...
Sarienne: "Kas ta mitte..." ja siis muigab..
Heidi: "Mis sulle nii lõbus tundub?"
Heidi: "Ma olen tõsiselt mures!"
Sarienne: "Kas sa Steinfardi Sigadest pole siis kuulnud?"

***

Sarienne: Sarienne vaatab emale otsa.. "Noh, nüüd oleks pidanud nagunii maha ajama.." ja viskab peast tindise paruka kõnnitee mururibale ja istub ise lõbusalt sinna maha..
Heidi: "Sari!" vaatan ammuli suuga
Sarienne: nüüd näed tema paruka all olevat soengut ka
(täpsustuseks: tegemist on lühikese soenguga, erineva pikkusega patsid, kulinad küljes)
Heidi: Heidi on lihtsalt sõnatu
Anna: Anna ka
...
DM: mida sa üldse tema soengust arvad? jõllitad seda tihti?
Heidi: Piisavalt. ja päris ammulisui kohe kui ma arvan et ta ei vaata.
Sarienne: "Pole varem ägedat soengut näinud või?" küsib ta siis üks hetk järsku

***

Lana: "Noh, mina vähemalt ei häbene oma nime..." nendib Lana pilku ühelt teisele libistades
Sarienne: "Millal ma seda häbenenud olen? Iga meremees teab mind kui Sarienne'i, mitte mingi väljamõeldud hüüdnime järgi!"
Lana: Lana purskab naerma
Lana: "Iga meremees?"
...
Lana: "Huvitav, kui kaua ta seda õlut oma soengust välja pesi?" irvitab Lana lustiga
Heidi: "Kuidas Te julgete mu nõo üle niimoodi naerda! Minu juuresolekul!" hüüatab Heidi teeseldus pahameelega, samas on tema olekust võimalik aimata, et ta ise üritab kõigest jõust naeru tagasi hoida.
Heidi: "Sarienne on siiski daam!"
Heidi: ja köhatab paar korda naeru summutamiseks
Lana: "Väga raske rusikaga daam," nendib Lana muigamisi
Heidi: "Seda, et tal jõudu on märkasin ka mina..."
Lana: "Nagu ma aru saan, tunnistavad seda kõik suure sadama meremehed."

***

Ark: Ark kargab toast välja ja jookseb seal koridoris lina ümber ringi nagu see paganama.. Diderot
(täpsustuseks: ainus riideese on nimetatud lina, mis on kreeka filosoofi kombel ümber visatud)
DM: toast on ilgelt naeru kuulda..
Lana: Lana jääb nagu sammas seisma, ei taipa mõõkagi tõmmata
Heidi: Heidi vaatab mõtlikult varrukat ja liigub Arki toa poole
Ark: "Oo, tere daamid," naeratab ta teid nähes laialt
Lana: vaat sinna liigub Lana järele nagu tõeline ihukaitsja
Lana: Lana naeratab talle põgusalt ning astub Heidi järel, käsi saabli käepidemel
Heidi: Heidi jääb seisma siis...
Lana: kumb meist siis uksele lähemal on?
Lana: kust naeru kostab
DM: Lana ilmselt samm lähemal, sest Heidi lukustas ust
Lana: ja kust Ark välja kargas
Lana: lükkan siis elegantse liigutusega ukse Heidi ees pärani
Lana: umbes nii, et astuge sisse, auväärt emand
Sarienne: Seal irvitab Sari pikali põrandal särk tagurpidi seljas... st, kaelusepaelad seljataga..
Lana: Lana irve venib kõrvuni
Heidi: Heidi on šokeeritud
Sarienne: too ei lase ennast segada üldse
DM: üks voodi kahest on kummuli
Lana: Lana tõmbab end kõverasse, et hääletult, aga südamest naerda saaks
Heidi: "Sarienne Schillinger!"
DM: ja voodijala otsas on kellegi saabas
Sarienne: "Jah, Heidi?" üüritab ta naeru pidada
Heidi: "Su ema saaks rabanduse kui ta sind praegu näeks!"

***

Sarienne: Sari peanupp ilmub veepinnale.
Sarienne: "Tulita ka ujuma?"
Heidi: "See... ah, see on kõigest Sarienne'i onupoeg," tutvustab Heidi. "Kes on puhtjuhuslikult ka minu kallis vennake"
Heidi: "Muuseas, sa võiksid midagi selga panna"
Ark: "Ahjah," ajab end püsti veest ja kõnnib siis kaldale
Heidi: Heidi vaatab kõrvale
Ark: vaatab muigega Heidi poole kui pükse jalga aitab
Ark: siis võtab linase pika särgi ja kõnnib sellega vette
Heidi: ma eeldan, et see viiakse Sarile?
Ark: vilistab, korraks et tähelepanu saada ja keerutab sõrme, "hobuse tagumik mere poole, vennake."
Gregor: Gregorile ilmselt selline käsutamine ei istu, aga viisakas peab ta ometi olema
Ark: Ark ootab siis kuni Gregor hobuse ringi keerab
Ark: piidleb natuke, astu mõned sammud lähemale ja annab hobusele laksu vastu tagumikku
Ark: "Et siis piilumist ei oleks.."
Heidi: "Ark!"
Heidi: "Ära hobust ehmata!"
DM: Gregori hobune kihutab natuke edasi, aga Gregor saab ta kontrolli alla üsna kohe.. selleks ajaks kui ta tagasi on, on Ark juba vette sulistanud ja Saril särk seljas

***

Heidi: "Oh... Kallis tädi kaebab, et sa pidavat mingisuguse hirmsa gladiaatoriga kokku elama ja suguvõsa häbistama" ütleb Heidi teeseldulttõsise näoga. no sellisega et on ikka näha, et teeseldult
Gregor: kahtlustad, et Gregor hakkab varsti kõrvadest tossu välja ajama
Sarienne: "Ta oleks sellele siis pidanud mõtlema kui nad minu selja taha kihlust hakkasid korraldama."
Heidi: "Oot, mis kihlust? Millal?" imestab Heidi
Heidi: "Kellega?!"
Heidi: "Seda poolt meile muidugi ei räägitud" lisab ülimalt nördinult
Sarienne: "On see tähtis? Nemad ei arvestanud minuga ja mina näitasin neile kuidas mina nendega oskan mitte arvestada. Nüüd muidugi itkevad."
Heidi: "Noh huvitav oleks teada ju..." arvab Heidi. "Mina sulle rääkisin ju. Oleks aus kui sina mulle ka räägiks"
Sarienne: "Mingi veini istanduse ... Wurtzwasser."
...
Heidi: "Igatahes tädi palus sinuga rääkida. Ja ma mõtlesin siis, et tulen vaatan, kus sa seda HIRMSAT gladiaatorit peidad. Mina nägin viimati küll ainult Arki"
Heidi: silmnähtavalt teeseldult tõsiselt
Gregor: Gregor hoiab selle koha pealt suu kinni.
DM: veinid ja õlu tuuakse lauda
Ark: Ark paistab, et keskendub rohkem õllele kui sellele millest räägitakse.
Gregor: Gregor ilmselt ei taha Arkiga ühes lauas süüa ja ei puutu veini.
Sarienne: "Mis häbiasju ma siis selle hirmsaga teinud olin?"
Heidi: Heidi jälgib veidi Gregorit ja Arki ja palub et äkki Ark oleks nõus neid siiski omaette jätma, vend tundub tema sealolles keele alla neelavat...
Ark: "Mh? Mis ma segan või?"
Ark: "Ma väga püüdsin mitte vestlusesse sekkuda."
Heidi: "Tundub, et Gregorit veidike küll..." lausub Heidi veidi vabandavalt
Ark: "Ohjah.. Ahjukartulite ajaks tulen tagasi," ütleb siis tõustes Heidile silma tehes ja läheb Sarilt kergelt juustest sasides leti juurde
Heidi: "Hmm... ega tädi täpselt öelda ei osanudki täpselt MIDA sa selle hirmsaga tegema pidid..." ütleb Heidi mõtlikult
Sarienne: "Ah, ma mõtlesin, et neil on juba kõik valmis mõeldud."
Heidi: "No mingit detailset kirjeldust ei antud igatahes. Öeldi ainult,et elate kokku. Ja sina oled mõistuse kaotanud"
Sarienne: "Elame kokku jah. Mis šokk see neile on? Oleks selle teisega ka pidanud elama ju."
Gregor: "Ta sulle ei käi närvidele?" küsib Gregor siis Sarilt
Sarienne: "Ei, aga keegi pole mind alates sellest ajast tülitanud.. Ta.... oskab nii teha, et mehed mu tülitamise ära unustavad. Või kummale sa meist viimase pooltunni jooksul rohkem tähelepanu oled pühendanud?"

***

(stseen Arki-Bahru võitluse lõpust)
Heidi: "Me nägime neid Musta Kajaka poole minemas ja ma kartsin, et nad tulevad teid otsima... Aga me jäime hiljaks..." seda räägib Sarile suunatult, ulatab Sarienne'ile käe, et teda enda juurde hobusele aidata
Alex: "Tunnete te teineteist?"
Sarienne: Sari riided on rebitud ja ta ise on täitsa šokis
Heidi: "Wilhelm ütles, et Ark oli selle suure liidripositsioonilt tõuganud, ma arvasin, et ta tahab kätte maksta ehk..."
Heidi: Ootab ikka veel, et Sari käe võtaks
Heidi: "Sarienne... Tule ometi..."
Sarienne: tuleb ja võtab käest kraplikult, pilk suht tühi
Heidi: Tõmban teda üles
Alex: "Lubage ma aitan," loknab lähemale..
Heidi: Heidi vaatab abiotsiva näoga selle linalaka poole nüüd, see nagu kõige lähemal...
Heidi: ja ta aitas Sarienne'i enne...
Heidi: ta pole Sarit näinud sellises olukorras varem, see ehmatab esimese hooga ära
Alex: Igatahes aitab linalakk ta hobusele..
Sarienne: "Nad... Nad..." ütleb Sari ainult
Sarienne: ja ta käed värisevad kui ta sust kramplikult kinni hoiab
Heidi: Paitab Sari pead "See on möödas..."

***

(veidi hiljem laatsaretis)
Wilhelm: Wilhelm läheb siis Sari juurde ja seletab talle rahulikult, et läheme talle siia tuba hankima. Võimalikult Arki lähedale. Et võibolla saab siiasamma hoonesse isegi.
Heidi: Kuidas Sarienne reageerib?
Sarienne: See mõte talle istub küll, et samas hoones.
DM: talle oleks uusi rõivaid ka vaja... need näevad ikka väga välja nagu teda oleks pooleldi vägistatud

***

Heidi: kui nad peaegu et väljas on, siis Heidi peatub ja palub, et ehk on Sarienne nõus vanemad siit ise minema viima, Heidile tuli meelde, et Wilhelm pidi siia tulema
Sarienne: "Ee... Üksi ma küll minna ei taha."
Heidi: Heidi ohkab ja läheb Arki tuppa tagasi, et põetajat paluda, et see juhul, kui Wilhelm peaks tulema, noormehele edasi ütleks, et härrased Klumid viisid neiud endaga Merikonna."
DM: too lubab teate edasi anda
Heidi: tänab
Heidi: NÜÜD läheme tõlda
Alexandra: ema igatahes jääb Sari soengut jõllitama, sa polegi teda niiviisi näinud ilmselt midagi vahtimas
Heidi: ta ju TEADIS
DM: ilmselt sa ei maininud patsikesi ja kulinaid
Heidi: ee... kas need olid tähtsad?
Sarienne: Sari tervitab reipalt
DM: ja tõld läheb liikvele

***

Sarienne: Sari siis palub et võibolla ta saaks Arkiga privaatsust. Võibolla saab temaga teistmoodi korda. Ta ei tea kuidas küll täpselt, et too viga ei saaks
DM: Heidi on päri sellega?
Heidi: mida tal enam öelda on? teades miks Ark hoiatust ei kuulanud...
Heidi: nagu ema ütles - see küll enam tagasi ei kasva...

***

Heidi: Heidi uurib, kas Ark vahepeal söönud ka on
Sarienne: maganud nagu lapsuke, kuuled Sarilt, kes vaatab Francise poole kes Sari soengu kohta hoiatust ei saanud vist
Heidi: umm... nii harjunud juba et ei tulnud meeldegi
Francis: Francisele on paras šokk ikka
Heidi: ja Sari?
Sarienne: no Sari võtab asi muigama
Francis: "Te... te..." alustab Francis
Sarienne: "Jah," vastab Sari.
Sarienne: "Lõikasin. Ise. Noaga."
Heidi: Heidi kergitab kulmu. Seda osa ta ei teadnud
Sarienne: on seal suur vahe?
Heidi: noaga? on ikka
Heidi: nuga pole juustele hea ju?
Sarienne: patsidest ei ole küll aru saada
Sarienne: a nad on erinevate pikkustega küll
Francis: "Oh..." suudab Francis lõpuks välja öelda ja vaatab abiotsivalt Heidi poole
Heidi: "Francis, sa mäletad mu nõbu Sarienne'i?" küsib Heidi nii pooltutvustavalt
Francis: "Eee... Ma usun küll."


Ja lõpetuseks siis pilt ka sellest kõiki šokeerivast soengust:

Tommi ja Muhamed

Tekile kõhuli asetatud Tommi õppis eile ära ühe elu põhitõdedest: "Kui Muhamed on veel liiga väike ja ei oska ise mäe juurde minna, siis tuleb mägi Muhamedi juurde kohale tuua. " Antud juhul siis Tommi = Muhamed ja mägi = mänguasjad. Ja avastus iseenesest: kui mänguasjad on teki otsa peal ja Tommi on teki teise otsa peal ning Tommi veel ise asjadeni roomata ei oska, tuleb tekki seni enda kõhu alla kerida, kuni mänguasjad ilusti käes on.

Ja jälle üks elutähtis oskus juurde saadud :D

Et ma nagunii enne tööd edasi ei suuda teha:

Heidi soundtrack (niipaljukest kui seda siiani on)

1. Teemalaul enne kihluse katkestamist Die Toten Hosen - Alles Aus Liebe
2. Teemalaul peale kihluse katkestamist LeAnn Rimes - Yesterday
3. Vahepala Arki ja Bahru võitluse ajal Meat Loaf - Home By Now / No Matter What

Kui veel midagi kõrva jääb, tuleb tõenäoliselt üles täiendatud nimekiri. Kui nii edasi läheb, saab talle varsti isikliku plaadi teha :D